Renessanss. 14. sajand muutis Euroopat ja eurooplasi põhjalikult. Roomakatoliku kirik elas läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid olid seotud ka kirikuga, paavsti residents viidi Roomast üle Avignoni, mis lõppes roomakatoliku kiriku lõhenemisega e. Suure Skismaga ( 1378-1417 ), mil korraga valitses mitu paavsti. Kriis tõusis reformatsiooniliikumisena veelgi teravamalt pinnale, tekkis lõhe kiriku õpetuslikul tasandil. Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra. Usk ja kirik hakkasid inimese teadvuses eristuma. Ilmalikustumine võis tähendada ka kriitilist või koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes. Üheks näiteks oli G. Boccaccio "Dekameron". Muusikas kerkivad esile uued ilmalikud zanrid , mis hakkavad edaspidi määrama kunstmuusika stiili.
. 1260 muusikateoreetik Kõlni Franco lõi uue notatsioonisüsteemi-iga noot ja paus sai kindla vältuse. Keskajal muusikas eristati 3 suurt kategooriat: 1. Musica mundana-universumi muusika 2. musica humana-inimmuusika 3. musica instrumentalis-kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid. 3 RENESANSS Muutused: roomakatoliku kirik elas üle tõsist kriisi 14. saj. Saja aasta pärast tõusis kriis esile reformatsiooniliikumisena. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi minatelg. 14. saj muutus ka Euroopa poliitiline pilt. Prantsuse-Inglise sõda. Esile hakkas kerkima Itaalia, kus renessanssi aluseks võib lugeda humanistlikku mõtlemist. 15-16 saj. vahetusel arendas Veneetsia trükkal Petrucci välja nooditrükitehnika. 14-15 muusikakirjutised hakkasid rohkem väärtustama ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus või harmooniline näis. Renessanss lepitab vastuolusid inimese ja Jumala vahel
annaabi.ee 
