Aasta tähtsaim püha, jõulud, säilitas katolikuajal oma senise nime ja kombetalituse, mis jäi kuni 20.sajandini peamiselt mittekristlikuks. (icid) Reformatsioon 1517. aastal algas Saksamaal reformatsioon ehk usupuhastus, mida algatas Matin Luther. Lutheriusk kuulutas, et inimene saab õndsaks usu, mitte rituaalide mehaanilise täitmise kaudu. Esikohal pidi olema iga inimese isiklik suhe Jumalaga. Selle toetajaid leidus talupoegade, kodanike ja aadli hulgas. Eestisse jõudis reformatsioonilaine 1524.aastal pildirüüste näol. 1526. aastaks olid Eesti linnad protestantlikeks saanud. Maal oli olukord keerulisem. Maavaldajad ehk aadlid ei olnud algul uue usu poolt, sest nad kartsid talupoegade mässu, nagu oli toimunud Saksamaal. Talupojad jäid aga passiivseks, sest ilmselt oli kristlus tervikuna neile ikka veel võõras. 16.sajandi keskpaigas siirdus enamik aadlikke reformitud usu poole, millega loeti usku vahetanuks ka talupojad. (L.Vahtre, 1993)
isikupärane väljenduslaad, sageli jõuliselt emotsionaalne. Tema muusikas on tihti nähtud veelahet keskaja ja uusaja vahel. Meisterlikud missad on kirjutatud konservatiivses laadis ja kasutatud mõnd ilmalikku laulu cantus firmusena. Kuulsaim motett on „Ave Maria.. virgo serena“-kirgas lahendus, peene tundelisus. Petrucci avaldas tema teoseid. IV PÕLVKOND(tegevusaeg 1520-1560) See aeg oli Euroopa kultuurile kriitiline: läänekirikut lõhestas reformatsioonilaine. Muutused muusikas: Hinnati isikupära, 4-häälsuse kõrval esineb ka 5-häälsust, muusika väljenduslaad muutus peenemaks ja maneerlikumaks. 16. sajandi teisele poolele on iseloomulik mõiste musica reservata-väikesele suletud kuulajaskonnale mõeldud muusika. Helilloojaid: Nicolas Combertm, Papa, Willaert. V PÕLVKOND(tegevusaeg 1560-1600) Sel perioodil tõusid esile itaallased. Muutused muusikas: ideaaliks sai jõuline, värvirohke väljendus,
annaabi.ee 
