Tema käsikirju ei trükitud, aga kindlasti säilitati ning neid kasutasid järgmised pastorid. Järgmine teade eestikeelsest trükitud raamatust tuli Tartust. Tartu eesti jutlustaja Franz Witten tõlkis Martin Lutheri katekismuse eesti keelde. Ordumeister olevat isegi selle katekismuse trükkimist toetanud. 1558. a. alanud sõjaperioodiga vähenes raamatukultuuri levik. Katoliku kiriku vastu võitlesid jesuiidid, kes pöörasid rõhku eestikeelsele kirjandusele. Reformatsioonikiriku ja paavstikiriku sooviks oli ,,uskumatute" pööramine õigesse usku(usuvõitlus). Sellele vaatamata jääb ka vaimulik raamat ikkagi raamatuk, mille najal kirjaoskus järjekindlamalt levima hakkas. 2.2 Koolid Teine kultuurivaldkond , mida reformatsioon Liivimaal väga tugevalt mõjutas, oli kooliasjandus. Toimus koolisüsteemi ja koolihariduse põhjalik ümberkorraldamine. Tõukeks olid
noster, Ave Maria, Credo) tõlkeid, üksikuid eestikeelseid sõnu. Need on teinud vähese eesti keele oskusega Kullamaa pastor Johannes Lelow . Võib oletada, et 16. sajandi alguses oli käibel mingi algeline kiriku kirjakeel eestikeelse esinemise tarbeks, kuid pole säilinud trükiseid ega käsikirju. Väga mahukas religioosse sisuga käsikiri pärineb alles 17.sajandi algusest - Georg Mülleri jutustused kui reformatsioonikiriku esinduslikum tekstikogum, sisaldab 39 eestikeelset jutlust Kahe kiriku vastuseisuperioodil pääses domineerima luterlik rahvakeelne jumalateenistus. Sellega kaasnes ka ladina asemel otseseks mõjutajaks saksa kultuuriruum, kiriku ja mõisa surves tähtsustus siiski eesti keel, rahvakeelne jumalasõna tõi kaasa eestikeelse kirjasõna vajaduse. Raamatukeelude ja hävitamise tõttu on teateid eestikeelsetest raamatutest 16. sajandil vähe. Esimene eestikeelne (luterlik kiriku)raamat ilmus 1525
annaabi.ee 
