elu riigisüsteemi heaks. Ta püüdis kõiges saavutada ka äärmist täpsust ja õigsust, mõistagi eestkätt talle otseselt alluvatelt inimestelt. See tekitas küll sageli viha ja arusaamatusi ning põhjustas isegi enesetappe, kuid lõppkokkuvõttes saavutas Louis enamiku oma sisepoliitilistest eesmärkidest: tema ajal kaotasid hugenotid oma viimased eriõigused ning enamik neist põgenes riigist, seega taastati sisuliselt reformatsioonieelne katoliikluse hegemoonia, kusjuures kirik oli kuninga suurema kontrolli all kui kunagi varem; samuti koondati kõik kuningale potentsiaalselt ohtlikud olevad suurfeodaalid uude Versailles' lossi, kus nad kuninga õukonnas olles sõltusid monarhi tahtest ning olid pidevalt tema kontrolli all; majanduses kehtestus riigi range kontroll ning maksusissetulekud kasvasid tunduvalt. Samas ei olnud kõik siiski ka ideaalne, kuna maalt lahkunud hugenotid
sada aastat hiljem Eesti aladel. Sada aastat hilisemat perioodi püüan kirjeldada usutegelase Paulus Lempeliuse, kes oli Eesti aladel kirikuõpetaja, näite varal. Oli ju õpetamine tol ajal usaldatud kirikuõpetajate kätte. Peamiste allikatena kasutan H. Piirimäe koostatud ,,Tartu Ülikooli ajalugu I osa", L. Andreseni ,, Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajaloo I osa" , A. Põldvee kirjutist ,, Ajalugu Aino Kalda lugudes" ja K.Trasbergi loengu- ja internetimaterjale. REFORMATSIOONIEELNE AJAJÄRK BALTIMAADES Alustan ülevaatega reformatsioonieelsest ajajärgust Baltimaade koolides, kus ei olnud veel jõutud seitsme vaba kunsti õpetamisest kaugemale. Seitsme vaba kunsti aritmeetika, geomeetria, planimeetria, stereomeetria, astronoomia, harmoonia, dialektika õpetamisel õpiti triiviumi aineid grammatikat, dialektikat ja retoorikat. Ainult üksikud jõudsid toomkoolides kvadriiviumini s.o. aritmeetika, muusika, geomeetria ja astronoomia õppimiseni
annaabi.ee 
