Peatutud on lühidalt ka Liivimaa kontekstis olulistel luterlike jutlustajate elul ja tegevusel siinkandis. On toodud ka lühiülevaade ühiskondlikust ja usulis-kirikulisest taustast Liivimaal. Ning lühidalt on räägitud Martin Lutheri ja tema kaastööliste sidemetest Liivimaaga. Uuema aja eesti ajaloouurijad on üksmeelsed, et pärast baltisaksa ajaloolase Leonid Arbusow noorema põhjalikku raamatut Die Einführung der Reformation, on raske tuua Liivimaa reformatsiooniajaloo sündmuste kohta käibele uusi fakte (Kala 2007:12; Põltsam 2003: 13). Baltisaksa- ja eesti ajalookirjutusest pärinevad reformatsiooni ehk usupuhastuse käsitlused on enamasti luterlikelt autoritelt ning see on mõjutanud nende uurimusi ja sündmustele antavaid hinnanguid ja tõlgendusi ka siis, kui religiooniküsimused ei ole asjaomastele uurijatele isiklikult olulised. Seda, et reformatsioon oli vähemalt sotsiaalses ja
Vastasel juhul oleks ristiusustamine läbi viidud riigivõimude poolt rahulikul teel, aga see oleks võtnud rüütliordudelt sügavaima mõtte, eluõigustuse. Ristiretkede jooksul tekkis kohalikel valik, kas lasta ennast füüsiliselt hävitada või allasuruda igakülgselt. Millise valiku tegid siinne rahvas- seda vastust kroonika meile ei anna. 2 Luterliku reformatsiooni kultuurimõjud Eestis 16. sajandil Vaatamata Liivimaa reformatsiooniajaloo rikkalikule historiograafila pole siiski õnnestunud näidata, millises suunas, kas poliitilises, sotsiaalses või ideoloogilises, avaldas reformatsioon 16. sajandil Liivimaa ühiskonnale kõige suuremat mõju. Ideoloogiliselt kujunes võitlus kirikumeestega leebeks ning evangeeliumiõpetuse omaksvõtmine aeganõudvaks. Iseloomulik oli mõlema usutunnistuse aastakümnete pikkune kõrvutieksisteerimine.
annaabi.ee 
