Selle jaoks oli vaja eemaldada mõned vanemad freskod ja kaks altari kohal asunud akent.Uued seinad laoti sissepoole kaldu, et tolm ei jääks seintele.Ta sai selle valmis 7 aastaga(1534-1541), ta tegi seda üksi.Sixtuse kabeli altariseinal kujutas meister hiiglafreskos viimset kohtupäeva. Selles maalis on 350 üksikut figuuri.Maalil on surnute hinged, kes tõusevad Jumala raevunud palge ette. Seda teemat kasutatakse altarikujunduses harva. Paavst valis selle hoiatusena katoliiklastele, et nad reformatsiooniaja segaduses oma usule ustavaks jääksid. Michelangelo on siin üle astunud renessansi kunstiideaali raamidest. Kristus ei väljenda sümpaatiat ümbritsevate erutatud pühakute vastu, kes kannavad oma märtsisurma sümboleid. Ka ei väljenda ta kaastunnet hukkamõistetetute vastu, need paisatakse alla põrgudeemonite juurde. Siin lükkab Charon inimesi oma paadist Hadese sügavikku ning Dante Põrgust tuttava põrguliku kohtumõistja Minose ette
Ainult piibel (Kr. Pedersen) ja mõned hädavajalikud vaimulikud käsiraamatud, mõned M. Lutheri tööd, mõned kirikusalmid jms. tõlgiti emakeelde. Kristiern Pedersen'i (u. 1480-1554) tõlketegevus, eriti tema piiblitõlge (1550 nn. Kristian III piibel") määras edaspidiseks kindlaks emakeelse kirjakeele, mille aluseks sai själlandi murre. Sellest ajast veel ka Peder Palladius'e (1503-1560) ,,Visitatsiooniraamat" lopsakate rahvalike kõnekäändudega. Ka kuulub siia reformatsiooniaja lõpu silmapaistvate ajalooliste harrastustega vaimulik Anders Sörensen Vedel'i (1542-1616) katse jätkata Saxo Taani ajaloo edasikirjutamist, mis talle kuningakoja poolt ülesandeks tehakse, kuid mis talle ülejõu käivaks osutub. Vedel' ilt valmib ainult Saxo ajaloo rahvalik proosatõlge (1575) ja esimene väärtuslik taani rahvaluule kogu ,,100 valitud taani rahvalaulu" (1591). ,,Õpetatud ajastu" Järgnev XVII saj., mis kannab Taanis ,,õpetatud ajastu" nime, oli õieti ebateaduse ja
annaabi.ee 
