Erfurti kloostris õpib seitset vabat kunsti. Temast saab munk, sest elab läbi pöördumise, mis on lihtsalt šokielamus – ta liigub ühest linnast teise, satub äikesetormi kätte ning ühtäkki kardab oma elu eest. Selles olukorras ta tunneb, et peab astuma kristluse kohtunikutooli ette, sellises hingelises seisundis ei olnud ta valmis seda tegema, surmakogemus oli vahetu, mistõttu tundis, et peab end ette valmistama, et kristluse kohtu ette astuda. Sellele järgneb ka reformatoorne avastus, kus ta jõuab reformatsioonis kinnitunud õpetusliku tuumani. 1507. a kevadel pühitsetakse Erfurti toomkirikus preestriks, misjärel asub õppima teoloogiat. Juba 1511. aastast hakkab ka ise loenguid pidama Johannes von Satupitzi algatusel. 1512. a lähebki Luther doktorantuuri. Ühtaegu on ta nii preester kui munk, samal ajal jätkates oma õpinguid Wittenbergis. Enne, kui doktoriõpinguid alustab, käib ta 1510-1511. a Roomas
Luther pidi sp tegema oma kiriku Teda vaevas küsimus, mida teha, et saada lunastus. Läks kloostrisse mungaks, uskus et kloostrielu annab inimesele paremad võimalused õndsaks saada, püüdis olla korralik munk, elada ideaalselt kloostrielu, aga ei suutnud; kloostriülemad soovitasid tal chillimalt võtta, aga Luther arvas et Jumal on vihane ja karm kohtumõistja, sp teda see vastus ei rahuldanud. Hakkas spetsiaalselt piiblitekste uurima reformatoorne avastus toimus Pauluse kirja rooma kogudusele uurides, kus öeldi, et inimene saab õndsaks üksnes usu läbi, Jumal armust vagad tegud, teened ei aita seda saavutada Hakkas kuulutama, et olulisim on Jumala arm ja usk sellesse - see tema intensiivsus ja kontsentreeritus 1 punktile eristus Ütles, et inimene ei saa omapoolset mingit erilist initsiatiivi näidata, ka inimese usk on Jumala töö ja selle kaudu inimene võtab lunastuse vastu
annaabi.ee 
