Väljast sõltumatud isikud tajuvad hõlpsamini tervikute komponente ja on arutluselt analüütilisemad. Väljast sõltuvatel isikutel on seevastu raskusi ärritajate eristamisel nning neid mõjutavad hõlpsasti ümbritsev taust või väline struktuur. 3. Millises suunas areneb üldjuhul laste kontseptuaalne tempo vanuse kasvades? Praktika näitab, et õpilaste vanemaks saades muutub nende käitumine üldjuhul reflektiivsemaks (juurdlevad põhjalikult lahendusvariantide sobivuse üle). 4. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul akadeemilistes õpingutes edukamad? Psühholoogilise diferentseerimise puhul ei saa kindlalt väita, et ühel tunnetusviisil on teise ees selgeid eeliseid. Ometi on praktika näidanud, et väljast sõltumatud õpilased tulevad üldjuhul traditsioonilise õppimisega paremini toime kui väljast sõltuvad õpilased. 5
2) Kontseptuaalne tempo ja selle mõju õppimisele. Iseloomustab inimeste käitumist impulsiivsus vastandatult reflektiivsusele situatsioonides, kus tuleb leida vastus, valides kahe või enama usaldusväärse variandi seast. Kas ollakse tormakas või järelemõtlik. Lihtsate ülesannete korral on järelemõtlikkus kasulik, keeruliste ülesannete korral tormakusele kalduvad lahendavad kiiremini. Väikestel lastel impulsiivsus domineerib. Üldjuhul muutuvad lapsed vanemaks saades reflektiivsemaks. 3) Metoodilised võtted kontseptuaalse tempo korrigeerimiseks. Ülemäärase tormakuse ohjeldamine. Nt õpetaja näitab õpilasele lahendusläiku etapiti. Kui ollakse liigselt tormakas siis näiteks õpilane võib teada valemit, tahab aga kiiresti valmis saaa, mistõttu võib tekkida viga. Õpetaja aga ju ei tea kas õpilane teab tõesti valemit ja oli lihtsalt tormakas. 4) Psühholoogiline diferentseerimine. Inimestel võib esineda kaks äärmuslikku tajumisviisi: