Inimene kuulub ühelt poolt nähtumuste maailma, aga teiselt poolt on ta „asi iseeneses“ , looduse paratamatusest väljaspool ning saavutab vabaduse. Tõelise kõlbluse nõuded esitas Kant kategoorilise imperatiivina, ta tunnistas kõlblasteks ainult need teod, mid ajendab austus kõlblusseaduse vastu. Inimeses tuleb Kanti arvates alati näha eesmärki, mitte vahendit. Kanti filosoofiasüsteemi kolmas osa kästitleb esteetilst suhtumist ja reflekteerivat otsustusvõimet, mis väljendab looduse otstarbekust. Kant põhjendas esimesena, kuid müstifitseeritud vormis, inimteadvuse aktiivset loomust ning püstitas tunnetusteooria ning eetika probleeme, mis on oluliselt mõjutanud filosoofilise mõtte arengut. Kanti filosoofias ilmnev materialismi ja idealismi kompromiss kajastas saksa kodanluse nõrkust ja vastuolulisust ning võimaldas erinevail filosoofilistel koolkondadel kasuatada Kanti vaateid oma huvides./1, 299/
kirjeldavaid kategooriaid meist. Väliselt näitab see meie käitumist ja iseloomujooni, seesmiselt näitab seda, mida me enda ja maailma vastu tunneme. 2 komponenti selle käsitluses: 1. Kirjeldav- kognitiivne aspekt; teadmised skeemidena; sisaldavad meie mälestusi, semantilisi tähendusi ja kontrollivad enesekohas info töötlust. Teadmised, uskumused enda kohta.. 2. Hinnanguline- enesehinnang; vastandina eelnevale käsitletakse siin seda kui üldist reflekteerivat hoiakut (hinnangulist), mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab. NB! Inimene ei kirjelda end kunagi neutraalselt, see on alati hinnanguline Enesehinnang on üks peamisi psühhol.heaolu säilitavaks teguriks Puudub ühtne definitsioon. (17 eri lähenemist minakontseptsiooni määratlemisel) Enesehinnangul on palju sünonüüme. Sisemise kooskõlalisuse teooria: self consistency; Inimene kaldub omaks võtma
annaabi.ee 
