Võime kujutlusi luua on aga eelenevalt olemas. Kogemusel on 2 allikat: väline meeleline taju (sensation) ja sisemine enesetaju (reflection), mis on seotud mõtlemise, tahte, usu jms. aktidega. Neist kahest allikast tekkivad kujutlused on kas lihtsad või kompleksed. Lihtsad ideed jagunevad omakorda ideedeks, mis · võetakse vastu üksnes meeltega (näiteks värvid, helid), · paljude meelte kaudu (ruum, liikumine), · milledest refleksioonid tekivad (sisemised teadvuse seisundid), · osalevad refletsioonist ja sensatsioonist (aeg, nauding). Nende lihtsate kujutluste suhtes on vaim passiivne: nende põhjuseks on otsesed objektist lähtuvad mõjud. Meelelise taju juures eristab Locke · primaarseid kvaliteete, mis on omased välistele asjadele kui sellistele (näiteks ulatuvus, kuju, tihedus, arv jne.) ja · sekundaarseid, subjektiivseid kvaliteete nagu värv, maitse, lõhn, mis kujutavad endast vaid subjekti kujutlusi.
Iinimesel ei ole kaasasündinud ideid, sünni hetkel sarnaneb inimese mõistus puhtale lehele (tabula rasa). Kujutlused tekivad aja jooksul kogemusest. Eelnevalt on olemas vaid võime kujutlusi luua. Kogemuse allikad on väline meeleline taju (sensation) ja sisemine enesetaju (reflection). Kujutlused on lihtsad või kompleksed. Lihtsad ideed jagunevad ideedeks: 1)mis võetakse vastu meeltega (värv, heli), 2)mis võetakse vastu paljude meelte kaudu (liikumine), 3)milledest refleksioonid tekivad (teadvuse seisundid), 4)mis osalevad refletsioonis ja sensatsioonis (aeg, nauding). Lihtsate kujutluste suhtes on vaim passiivne. Meelelise taju juures eristab: 1)primaarseid kvaliteete - omased välistele asjadele (kuju, arv); 2)sekundaarseid subjektiivseid kvaliteete - subjekti kujutlused (värv, maitse, lõhn). Inimese vaim loob 3 liiki komplektseid ideid, mis koosnevad lihtsatest ideedest: 1)substantsid - iseendas olemasolevad üksikasjad või liigid, kõigi
annaabi.ee 
