e. neurotransmitteriga (atsetüülkoliin, norepinefriin e. noradrenaliin, jne.); b) sünapsipilu – kitsas ruum kahe raku vahel; c) postsünaptiline membraan – II raku pinna osa, kus on keemilised retseptorid. Refleksikaar: Refleksikaar on närvisüsteemi konstruktiivne ühik – kogu NS tegevus baseerub refleksidel, millede anatoomiliseks aluseks on refleksikaared (täpsemalt refleksiringid – iga “käsu” järel saabub tagasi “raport” selle täitmise kohta). Refleksikaarel on tavaliselt 5 komponenti: 1.Retseptor – võtab vastu mingi ärrituse, 2.Tunde- e. aferentne neuron – juhib impulsi KNS-i, 3.Keskus – analüüsib impulssi ja annab “käsu”, 4.Moto- e. eferentne neuron – viib “käsu” kohale, 5.Efektorelund – lihas- või näärmerakk – teeb midagi Mõnede refleksikaarte eripärasid: 1.Nn. venitusrefleksid - mille vallandajaks on kõõluse või lihase venitus (näiteks põlvekedra- e.
Erutus kandub impulssidele. Kõige tundlikum on silma pupillilihas. Mediaatori tagasi haaramine presünapsisse (uptake) selliselt kõrvaldatakse sünapsi pilus enamlevinud mediaatoritest noradrenaliin ja serotoniin ning mediaator läheb jälle kasutusse. Refleks ja refleksikaare mõiste ja osad Refleks realiseerub mööda refleksikaart (tee ärritust vastuvõtvast sensorist kuni täidesaatva elundiniefektor). Refleksikaarel on järgmised osad: Retseptor/Sensor võtab vastu erutuse. Retseptorist liigub erutus mööda aferentseid/sensoorseid kiude (juhivad tundlikkust) keskusesse (enamasti KNS), Keskusest levib erutus mööda eferentseid/motoorseid/sekutoorseid kiude efektorisse. Efektorist edasi levides tekib reaktsioon. Refleks on üks organismi talitluse regulatsiooni põhilistest võimalustest, juhul kui regulatsioon toimub NS vahendusel.