ilmuvate artiklite kõrval väikesi brosüüre, milles ta selgitab üksikküsimusi nii õigekeelsuse kui ka keeleuuenduse alalt. Keeleuuendusettepanekute tegelikuks rakendamiseks andis Aavik välja sarja "Katsed ja näited" IIV (19151920), mille grammatilises sissejuhatuses tutvustas ta uusi keelendeid ja tekstinäidetes demonstreeris nende tarvitamist. 1920. aastal ilmuvad Aaviku sulest brosüürid "Kas ü vi y? Y!" "uma lõpulised refleksiivid", "Rahvamurded ja kirjakeel". Nõjatudes soome keele eeskujule, soovitab ta kirjas tarvitusele võtta ü asemel y. See uuendusettepanek leiab vastuvõttu ainult keeleuuendusliikumisele lähedal seisvais ringkonnis.
VS jahimees lasi karu poole. 35. Valentsi vähendamine: nimisõna inkorporeerimine Nimisõna, enamasti indefiniitne objekt, liidetakse verbitüvega (nt I'm hunting for deer VS I'm deerhunting). Verb kaotab sellega osa oma valentsist. 36. Valentsi vähendamine: tuletus Tuletistel on väiksem valents kui verbil endil. Levinud eesti keeles (nt hävitama-häving, juhendama- juhendamine). Sel puhul pole see enam verbivorm. 37. Valentsi vähendamine: refleksiivid Analüütilised refleksiivkonstruktsioonid tüüpiliselt valentsi ei muuda, küll aga morfoloogilised (puhastuma on 1- valentne, aga ennast puhastama 2-valentne). Refleksiivsus võib olla leksikaliseerunud (nt to shave ja to dress on vaikimisi refleksiivsed). 38. Valentsi vähendamine: middle construction Objekti vähendamine transitiivse verbi juurest. The book reads easily või raamat müüb hästi (tähendus: on bestseller) 39. Valentsi muutmine argumentide struktuuri muutmine
annaabi.ee 
