1. Ich kenne mick in dieser Stadt nich aus. 2. Wir bedanken uns für die Geschenke. 3. Bitte setzt euch neben mir. 4. Beeile dich wir komme sonist zu spät. 5. Wir interessiert sich für klassische Musik. 6. Freuen Sie sich auf den Besuch Ihrer Tante. 7. Ärgerst du dich manchmal über dich selbst? 8. Die Schule befindet sich in der Kevade Strasse? 1. Sich freuen rõõmustama A 2. Sich können võima /oskama D 3. Sich interessieren huvituma A 4. Sich fürchten kartma D 5. Sich wundern imestama / hämmastama A 6. Sich Anziehen selga panema / riietama D 7. Sich erinnern mäletama A 8. Sich gewöhnen harjuma A 9. Sich waschen pesema D 10. Sich ärgern vihastama A 11. Sich anhören kuulama D 12. Sich ansehen vaatama D 13. Sich bewegen liikuma 14. Sich umfallen ümber kukkuma 15. Sich zählen ennast kuuluvaks lugema kuhugi 16. Sich aufwachen üleskasvama ...
Refleksiivide tuletamine on muutumas peaaegu paradigmaatiliseks ning refleksiivsuse väljendamine ise ikoniseerub refleksiivsust seostatakse üha sagedamini üksnes u-sufiksiga, kusjuures varasemad refleksiivsust väljendavad i- ja ne- sufiksid (säilima, leevenema) asendatakse u-ga (säiluma, leevenduma). Üha tavalisemaks muutuvad sihiliste e transitiivsete ja reflektiivsete verbide paarid, kusjuures u-line refleksiiv on väga tihti kas uus-või ümbertuletis. sulgema sulguma leevendama leevenduma Üha sagedamini on hakatud transitiivse verbi umbisikulise vormi asemel kasutama refleksiivse verbi isikulist vormi. Sünnib grammatiline paradoks: verbivorm muutub passiivsest aktiivseks, semantika aga aktiivsest passiivseks. Mõnikord toob selline grammatiline nihe lisaks lause semantilisele ümbertõlgendamisele kaasa ka omalaadse keelelise ideoloogia. Maapõevarad ammenduvad kiiresti
nendeteemaline konventsioon ei ole kuigi ühtlane. Reet Kasiku sõnatuletuse käsitluses (2004) on mõne liite seniste tähenduste loetelu enam kui leheküljepikkune. Lisaks juba mainitud vahenditele- tegevustele võimaldavad näiteks tegusõnaliited tuletiste tähendusel vahet teha muuhulgas tegevuse suunatuse ja sageduse järgi. • Tegevuse suunatuse järgi – kausatiiv (põhjustav): kergi+ta+ma, palju+n+da+ma – refleksiiv (enesekohane): mööd+u+ma – translatiiv (sihitu seisundimuutus): tume+ne+ma 146 Terminoloogia – automatiiv (iseeneslik): kuul+du+ma • Tegevuse sageduse järgi – frekventatiiv (sageli korduv): näit+le+ma – kontinuatiiv (pidev): vär+ise+ma – momentaan (ühekordne): kolksa+ta+ma Traditsiooni heterogeensusest hoolimata mingid juhtnöörid liidete
annaabi.ee 
