nägime. Seega on mõistete tähendustest arusaamine väga oluline. Tähenduse teooriad Tähenduse üle on palju arutletud keelteaduses, filosoofias, semiootikas ja psühholoogias ning mitmetes muudes teadustes. Psühholoogias on praeguseks jõutud eelkõige prototüübiteooria ja komponenditeooria aktsepteerimisele, ent ajaloolises arengus on neid tähenduse teooriaid olnud rohkem. Vaatleme kõigepealt ajaloolise käsitluse raames kolme tähenduse teooria tähenduse referentsuse teooria, kujunditeooria ja entsüklopeedilise teooria olemust. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 57 Tähenduse referentsuse teooria Selle teooria kohaselt on sõnade tähenduseks see, millele nad osutavad, mida esindavad (ld refero millelelgi tagasi viima, nimetama). Näiteks sõna "raamat" osutab kõikvõimalikele raamatutele, esindab neid kõiki.
Kant, E. Husserl) Psühhologism loogika on kirjeldav teadus. Loogika seadused kirjeldavad seda, kuidas inimene mõtleb. Vaimselt tervel inimesel on psühholoogiline sund nende reeglite kohaselt mõelda. Loogika kirjeldab mõtlemist. (J.S. Mill, H.Spencer, E. A. Lange) Konventsionalism loogikaseadused on kokkuleppelised. (R. Carnap) TÕE KÄSITLEMISVIISIDEST (vt Blackburn. Filosoofialeksikon. 2002: lk 456 ja viited) · Korrespondents ehk vastavusteooria (Aristoteles) · Referentsuse teooria (R. Descartes ) · Pragmatism (C.S. Peirce, W. James, C .Lewis jt) · Koherentsusteooria (R. Carnap) · Semantiline ehk tähendusteooria (A.Tarsky) · Traditsiooni (kokkuleppe) teooria (B. Barnes, P. Feuerabend) C. Wilson (Oxfordis 1899-1915). Soovitas alati vahet teha: · milliseid mõttevorme väide väljendab loogika; · väite verbaalsed struktuurid grammatika; · mida väide maailma kohta ütleb metafüüsika
annaabi.ee 
