Aistingud ja esteetilised figuurid. 2. teadus, kus domineerib referentsi (osutus) ja koordinatsiooni plaan. Loob funktsioone (valemid). Üksikud vaatlejad. 3. filosoofia, milles prevaleerib immanentne (sisemine) plaan. Mõtteimaago kui eelfilosoofia. Kontseptid ja kontseptuaalsed persoonid (viimased ei seostu vastupidiselt teadusele konkreetsete isikutega). Teaduse ja filosoofia suurim erinevus ongi referentsiaalsuses, mis on määrav just teaduse puhul. Teadus on paradigmaatiline, filosoofia -- süntagmaatiline Omavahel seotud mediaatorite kaudu. Mõtet tema kolmes põhilises vormis iseloomustab: vastandatus kaosele plaani tekitamine plaani asetamine kaosele erinevus on suhtumises lõpmatusesse. Misosophie -- filosoofia vihkamine Filosoofia kasu on tema võimes kurvastada. Kontseptide loomine ja probleemide püstitamine on
KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib referentsi (osutus) ja koordinatsiooni plaan. Tunnetusfunktsioon. FILOSOOFIA. Prevaleerib sisemine (immanentne) plaan. Kontseptid ja kontseptuaalsed persoonid (viimased ei seostu vastupidiselt teadusele konkreetsete isikutega). Teaduse ja filosoofia suurim erinevus ongi just referentsiaalsuses. MIS ON SEMIOOTIKA? Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Ka saame ise pidevalt loendamatu hulga sõnumeid. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid
annaabi.ee 
