Õigusteaduses ta silma ei paistnud, kuna see teda eriti ei huvitanud. 1835. aastal sai Otto von Bismarcksit kaasistuja Kuninglikus Linnakohtus, seejärel Berliini kohtupalatis. Neil päevil on ta kirjutanud oma sõpradele, et valitsemine ei saa teda iial õnnelikuks teha ning et tal ei ole mingit tulevikuväljavaadet. 1836. aastal määrati ta valitsuse konsultandiks maavalitsuse presiidiumi juurde Aachenis, aasta hiljem aga Potsdami valitsuspresiidiumi referendiks. 1838. aastal läbis ta kohustusliku üheaastasesõjaväeteenistuse kaardiväejäägrite juures, Greifswaldis. Samal ajal külastas ta kursuseid 1815. aastal ellu kutsustud põllumajandusliku akadeemia juures Eldenas. Aastal 1839 lahkus ta riigiteenistusest ning võttis üle isa Kniephofi mõisa valitseminse Pommeris. Samal aastal suri ka tema ema. Aastal 1845 suri ka ta isa ning Otto von Bismarck asus elama Schönhauseni mõisa.
hertsogi sohi-pojaga. Samal päeval, kui Robert d'Estouteville Pariisi prevotees Jacques de Villiers' kohale asus, astus meister Jehan Rauvet härra Helye de Thorrettes'i asemele 1 0 4 ülemkohtu eesistuja kohale, Jehan Jouvenel des Ursins sundis aga Pierre de Morvilliers' Prantsusmaa ülemkohtuniku kohalt lahkuma, Regnault des Dormans ajas samal päeval nurja Pierre Buy unistuse saada kuningliku kohtu alaliseks referendiks, asudes ise sellele kohale. Kui palju isikuid vaheldus eesistuja, ülemkoh-tuniku ja referendi kohal sellest ajast, kui Robert d'Es-touteville Pariisi prevooks sai! See koht anti tema «hoiu alla», nagu asutamiskirjades seisis; ja muidugi hoidis ta 1 See komeet, mille puhul paavst Calixtus, Borgia onu, avalikke palvusi korraldas, on sama, mis a. 1835 uuesti nähtavale ilmus. (Autori märkus.) 2 Amet, mis on seotud mitte ainult väikese riikliku võimuga, vai" ka paljude
annaabi.ee 
