dada. Välja jäetud osi märgitakse katkestusjoontega: --- või [---]. Kui tsitaati soovitakse täiendada vajalike selgitavate sõnadega (nt kes on „tema“), siis see omapoolne lisandus pannakse nurksulgu- desse. Mitmest kohast võetud lausekatkendeid ei tohi liita üheks tsitaadiks. Ühes lauses esinevad erinevatest kohtadest pärit tsitaadid tuleb igaüks varustada omaette jutumärkide ja viitega originaalile. Viitamine võib olla autorikeskne – refereeritav uurija on lause subjekt, tegija. Teemakeskselt viidates esitab kirjutaja enne mõtte ja seisukoha (või allika, kust see seisukoht on avaldatud) autor paistab alles viitesulgudes. Mõningaid tekstinäiteid Oma raamatus „Creativity of Forever“ dokumenteerib Davis paljusid loovusteste (Davis 1986: 155–200) ja märgib, et Torrance oli teadlik loovuse keerukusest: „kriteeriumi valimine, mille alusel testide sobivust kontrollida, on kõike muud kui lihtne asi“ (samas: 166)
filtreeritava ja terviklikkuse piirangud. Joonis 10.7. Üksteisest sõltuvate andmete sidusus 11 Andmete terviklikkus Andmete terviklikkus tähendab, et andmed andmebaasis on õiged ja järjepidevad. Andmete terviklikkusel on kaks aspekti: Olemuslik terviklikkus – olemas peab olema põhiline andmete hulk ning need on omaolemuselt unikaalsed Refereeritav terviklikkus – kui info erinevates tabelites on omavahel ära seotud, peab olema tagatud et põhilised andmed jääksid korrektselt seotuks, et oleks tagatud refereeritav terviklikkus. Andmete normalisatsioon Normalisatsioon on tehnika, mille tulemusena väheneb võimalus andmete uuendamisel anomaaliate tekkeks. Põhiliselt on tegu üleliigse info minimeerimisel andmebaaside ülesehituses. Normaliseeritud
vältida tuleb kõnekeelt, slängi või mõttetuid stampväljendeid. Olevikku ja minevikku ei tohi kasutada segiläbi. 12 7. REFEREERIMINE JA TSITEERIMINE Refereerimine tähendab teise autori teksti, seisukohtade oma sõnadega ning konspekteerivas vormis esitamist. Refereeringut võib kommenteerida või pakkuda välja omapoolseid seisukohti. Peab olema selge, kus on refereeritav osa, kus uurimuse koostaja seisukohad. Ulatuslik refereering nõuab autori nime märkimist ja lõpeb kasutatud kirjandusele viitamisega (autor, aasta, lehekülje number). Sobivaks määratluseks võib pidada sotsioloog Robert Mertoni käsitlust, kes määratles gruppi kui kogumit, milles inimesed teatud viisil üksteisega koos tegutsevad, samas tunnetades oma kuuluvust sellesse ning ka teised inimesed peavad neid sellesse kuuluvateks (Merton 1957:26).
annaabi.ee 
