tehtud. Sissejuhatuses tuuakse välja eesmärgid mida töö kirjutaja soovib referaadi kirjutamisega saavutada. Referaadi põhiosa jaotatakse teemakohasteks peatükkideks. Mahukama teemakäsitluse puhul võivad peatükid omakorda olla jagatud alapeatükkideks. Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutatakse, mida referaadi autor tööd tehes ise uut teada sai ja milline on tema arvamus sellest. Kokkuvõttes ei refereerita enam töös viidatud autoreid ega tooda sisse ka uusi mõtteid refereeritavatelt. Allikad on viimasel lehel ja seal on tähestikulises järjekorras ära toodud autorid, kelle materjale oled kasutanud. Kõikidele lõpus ära toodud autoritele peab olema referaadis viidatud. Kõik tekstis viidatud allikad peavad olema äratoodud allikate loetelus. KUIDAS REFERAAT VALMIS KIRJUTADA? (Kasulikke nõuandeid)
Teksti lugeja kontekst … Teksti enda seisukohast vaadeldakse kõige sagedamini teksti kontekstina teisi tekste – need käsitlevad sama teemavaldkonna tekste (tähistusaspekt), sarnaseid tekste (tekstuaalne, tekstiliigi aspekt) ja koosesinevaid tekste (situatiivne aspekt). Tekst väljendub intertekstuaalsusena ehk tekstidevahelise seosena. Seos teiste tekstidega võib olla nähtamatu – väljendi abil viidatakse varasemast tuttavale, aga ei refereerita ega seletata. Tähistusfunktsiooni analüüs Teksti autor tõlgendab ja peegeldab tegelikkust läbi keeleliste valikute. Ajakirjaniku valiku tulemus on näiteks: Kelle vaatepunktist asju vaadatakse, st kes saab sõna? Keda fokuseeritakse, st kelle sõnum jõuab pealkirja ja juhtlõiku? Keda refereeritakse pikemalt, keda lühemalt? Mis järjekorras keegi sõna saab, st kes ründab, kes peab asuma kaitsele ja hakkama