psühholoogia. (N:otsingu effektiivsus jne.) e siis informatsiooni uuringud erinevatest aspektidest 4. Millise teadusperioodika väljaannete traditsiooni algatas LääneEuroopas 1830.a ilmuma hakanud Pharmaceutische Centralblatt (Farmaatsia Keskajaleht)? Miks seda tüüpi väljaandeid koostama hakati? 1830.a hakkas Saksamaal ilmuma Pharmaceutisches Centralblatt "Farmaatsia Keskajaleht" esimene klassikaline referaatajakiri LääneEuroopas (vahendas keemia ja farmaatsia alaste ajakirjade sisu). Kuna teadusajakirjade arvu suure kasvuga muutus raskemaks nende jälgimine, hakati välja andma referaatajakirju. 19.saj lõpul aktiviseerus referaatajakirjade ilmumine. Teaduslik ajakiri oli seni veel peamiseks teadustöö esmapublikatsiooni kohaks, nii oli ka referaat(ajakiri)andmebaas mingil määral säilitanud tähtsuse teisese väljaandena, kust saab ülevaate teatud perioodi vältel mingil alal ilmunust. 5
2) Bradford'i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948) 3) Zipf'i seadus sõnade esinemissagedusest (1949) 4) Viiteanalüüsid 29. Millal tekkisid teadusajakirjad ja miks? Esimene on Le journal des scavants (Teadlaste Ajakiri) Prantsusmaal 1665. aastal. Philosophical Transactions of the Royal Society 6. märts 1665 Inglismaal Peetakse esimeseks päris teadusajakirjaks maailmas Teaduslik ajakiri on tänaseni peamine esmas-publikatsiooni koht ja referaatajakiri tähtsaim teisese info väljaanne, kust saab kiiresti ülevaate teatud perioodi vältel mingil alal ilmunud artiklite ja raamatute sisust. 30. Mis on informatsioonikriis? Mis on infoüleküllus? Mis põhjustab ja mis aitab toime tulla? Informatsioonikriis on infotöö traditsiooniliste meetodite kriis. Teadusliku kommunikatsiooni süsteemi mahajäämus teaduse ja tootmise arengust tekitas olukorra, mida esialgu käsitleti kui informatsioonikriisi; tänapäeval
annaabi.ee 
