Kuullaagrid, puksid -toestavad spindlit Löögimehhanism -hambulised põrkerattad Meiseldamise tööreziim -pöörlev liikumine lülitatakse välja 3 Elektritrell löökreziimi korpus lüliti kiirkinnitus reevers padrun käivituslüliti lukusti puurimissügavus käivituslüliti e piiraja käepide toitejuhe 4 Elektritrell korpus kommutaatormootor löögireziim padrun elektroonika plokk
1S1 on vajutatud. Kui keerata Start/Stopp lüliti Start asendisse, siis pneuomojaotid 1V1, 2V1 ja 3V1 lülituvad ümber. Kolvid 1A ja 3A lähevad väljatõugatud asendisse. Kolb 2A liigub sisse ja vajutab lülitit 2S1. Toimub taas pneumojaotite 1V1, 2V1 ja 3V1 ümberlülitumine ja kolvid liiguvad samasse asendisse nagu nad olid alguses. Sisse tõmbunud kolb 1A vajutab lülitit 1S1 mis toob kaasa taas pneumojaotite 1V1, 2V1 ja 3V1 ümberlülitamise, toimub kolbide liikumise reevers. Kogu süsteem jääb tsüklisse käima seni, kuni keeratakse Start/Stopp lüliti SS algasendisse tagasi. Sammdiagramm 6 Pneumaatiline skeem 1A 2A 3A 1S1 2S1 1V1 2V1 3V1
ühefaasilised kollektormootoriga masinad toitepingega U 250 V. Need masinad on varustatud mitmesuguste töötamist ja käsitsemist hõlbustavate elektrooniliste ja mehaaniliste lisaseadmetega nagu nt: -elektrooniline pöörlemiskiiruse regulaator; -elektrooniline pöördemomendi piiraja ja momendi eelseadistus; -ülekoormuskaitse; -mehaaniline käigukast; -mehaaniline või elektrooniline reevers; -mikrokompuuter mälu seadmega tööparameetrite valimiseks (vt tv lk 44 joon 2.10); -tööorgani pidur ; -kiirkinnitusseadmed jpm. Kõrgsagedusega vahelduvvoolul (200 Hz) töötavaid elektrilisi käsimasinaid toodetakse kaasajal suhteliselt vähe. Nende peamiseks eeliseks on elektriohutus ning hea massi ja võimsuse suhe. Olulisim puudus on vajadus lisaseadme sagedusmuunduri e. umformeri järgi, mis muudab nende kasutamise ebamugavamaks.