(vt joonis 5.) Iga ajastu poeedid ja sotsiaalreformistid on püüd- nud oma kaasaegseid näha unistuste elu, va- naaegsete lummavate lugude ja kangelaste võtmes. (vt joonis 6.) Kõik vastuolud ütlevad meile, et mida rohkem Joonis 5. filtreerida ratsionaalseid uurimusi ja tõlgendusi, seda enam on meil võimalik õppida faktidest. Tsiviliseeritud riikides üldiselt aktsepteeritakse nii kulda kui hõbedat või mõlemat rahana. (vt joonis 7.) Kõige hoolimatum ja reeturlikum kõikidest teoree- tikutest on see, kes väidab, et laseb faktidel ja numbritel enda eest kõneleda. (vt joonis 8.) Joonis 6. Joonis 8. Joonis 7. 8 Kokkuvõte Alfred Marshall oli üks oma aja mõjukamaid inglise majandusteadlasi, Cambridge’i koolkonna rajaja. Oli 1877-1881 Bristoli ja 1885-1908 Cambridge’i ülikooli professor. Lõi mitme väärtus-
tulgu ta varem kui hiljem. Samas on Pearu ettearvamatu ning ilmub ajuti, enne seda kui ta armulauale läheb, ootamatult eesperre lepitust tegema (lk 100). Andrese kaasa Krõõt ei tunne teisepere rahva vastu ei kadedust ega viha. Naised on lisaks mainitud suurtele ja vääramatutele jõududele need, kes kahe peremehe rivaliteeti pehmendavad. Nii Pearu naine, kes oma mehe vägivalla eest Andrese juurde pageb kui ka Krõõt. Veelgi reeturlikum on aga eespere järgmine perenaine Mari, kes kahe pere lastel omavahel Andrese eest salaja mängida lubab. Naiste roll meeste rivaliteedis on tagasihoidev. ,,Mis nüüd mina, ärge te ainult riidu minge," ütleb Krõõt Andresele enne rammukatsumist (lk 49). Naiste rivaliteet leiab oma väljenduse mehelemineku eelses ja aegses ning seejärel koduses majapidamises ning lastes. See on põhjuseks, miks Mari Andresele kunagi päriselt omaseks ei saa ning seetõttu
annaabi.ee 
