ning kohati ka samastatud. Millised on nende riikide erinevused ja sarnasused antud perioodil? II maailmasõja ajal olid Saksamaal ja Itaalias võimul fašistid, Venemaal haarasid võimu enda kätte kommunistid. Natsionaalsotsialism ehk fašism tähtsustas rahvuse ühtsust. Hitleri eesmärgiks oli luua suurriik, mille kõik inimesed on puhtast ehk aaria rassist. Nulltolerantsiga suhtuti teisest rahvusest inimestesse ning rahvuse reeturitesse. Eriti levinud oli antisemitism. Nõukogude Liitu juhtis aga kommunistlik liikumine, mille eesmärgiks oli kaotada inimestevaheline ebavõrdsus nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes. Selleks kaotati eraomand, paljud valdused riigistati ning tehti kõik, et rahvas oleks võrdne. Selle tulemuseks oli võrdselt vaene ja kurnatud rahvas. Kui Hitler üritas luua ühtset ja võimast riiki aaria rassi näol, siis Stalin keskendus sama eesmärgi täitmisel proletariaadi ühendamisele. Ka
kus tegevus hõlmab aastaid u 1180-1290. Esmakordselt ilmus aastal 1817. See on ordukroonika, mis kirjeldab Saksa ordu Liivimaa haru sõjakäike oma zanri nõuete kohaselt. Tellimustöö kontseptsioon on täiesti ordukeskne ja tõenäoliselt on ordu juhtkond selle heaks kiitnud. Kroonika oli määratud ,,lauluraamatuna" ettelugemiseks orduvendade söömaaegadel ja täitis nii kasvatuslikke ülesandeid. Eestlastesse ja liivlastesse suhtutakse kui reeturitesse. Sisu ei saa tõsiselt võtta, sest kui nn arv ei riimunud järgmise reaga, siis pandi see arv, mis riimuks. Liivimaa noorem riimkroonika (1315-1348) (14saj)- samuti Liivi ordut ülistav ametlik teos, milles ei leia armu välisvaenlased- venelased ja leedulased ega ordu rivaalid Vana-Liivimaal. Kroonika sisaldab andmeid Jüriöö ülestõusu kohta. 1956 Sulev Vahtre ümber töötatud, käsitlus. Jüriöö ülestõusust ja selleaegsetest sündmustest Viljandis. Näljahädast ja ikaldusest
annaabi.ee 
