Kehalihased: Just kehalihased on need, mida inimene tavahetkel tihtipeale ei kontrolli. Tihtipeale pole me lihtsalt niivõrd kiire reageeringuga nagu on seda meie närvid. Seetõttu tasub kahtlases situatsioonis tähelepanu suunata inimese näolihastele. Eelkõige kaela lihastele ning ka lõualihastele. Emotsioonide puhul pingulduvad esmalt just näolihased ennem kui inimene ennast jälle kontrollida suudab. Silmad: Silmade puhul on meie kõige suuremaks reetjateks pupillid. Nende vähenemine või suurenemine annavad kohe meie emotsioonidest märku. Samuti suudab vale reeta ka silma liikumine. Siinkohal mängib aga rolli juba omapärane süsteem. Just silmaliigutus näitab millist ajuosa me kasutame. Üles vaatamine on visuaalne meenutus. Keskele vaatamine on auditoorne meenutus ning alla vaatamine on oraalne meenutus. Sel puhul võib tuua selgitava näite. Ema on keelanud oma väiksel lapsel maiust võtta (laps kuuleb seda, kese, auditoorne meenutus)
mis jäi levikult üsna piiratuks). Levinud 20.saj alguse intellektuaalsetes ringkondades, nähti kui tulevikupoliitikat suunavaks ideoloogiaks. Enim levinud Lääne- ja Põhja-Euroopas, suurimad edupiirkonnad protestantlikud (50% kanti jõudnud valimistulemused). Poliitiliselt olemuselt ,,pehme" saavad olemasolevas süsteemis hääleõigust (nt parlament), mistõttu kommunistide tugeva kriitika all (peetakse proletariaadi reetjateks). Esialgne tähtsaim sihtrühm töölisklass, ent 20.saj sotsiaalset struktuuri iseloomustavad kiired muutused (nt ametnik- ja teenindusvaldkonnas tegutsejate arvu suurenemine), mistõttu võimul püsimine muutub pärast II ms ideoloogiast kui sellisest olulisemaks. Probleemiks ka töölisklassi kiire muutlikkus ja mõjutatavus, vt Mussolini võimuletulek, natsionalistlikud apellatsioonid ei saa kinnistada sotsialismi külge. Itaalia näide: I ms trauma
annaabi.ee 
