paleoliitikumis levis sinna Aurignaci kultuur(*Willendorfi Venus), neoliitikumis algul maaviljeluslik paelkeraamika-, hiljem lehterpeekrite kultuur. Eneoliitikumis hakati Ida-Alpides tootma vaske. Hiljemalt 1 a-tuh. alguses e.m.a. hakati kaevandama soola vahetuseks ja laienes raua kasutamine. 5. saj e.m.a. tungisid Austriasse keldid, kuid varem, illüüri rahvastik säilis. 2. Saj. e.m.a. rajati Austriasse Noricumi kuningriik. 16-9 e.m.a tungisid roomlased Doonauni ja rajasid 3 provintsi: Reetia, Noricumi ja Pannoonia. Suure rahvasterändamise ajal läbisid Austriat mitu rahvast(goodid, hunnid, avaarid, langobardid). 6. saj. asustas maa lääneosa germaani hõim baiovaarid, idaosa asustasid sloveenid jt. slaavi hõimud. 9. saj. pääsesid Austrias võidule feodaalsuhted. Eriti palju maad kuulus vaimulikele feodaalidele. 12-13 saj. arenesid Austrias jõudsalt käsitöö ja kaubandus. Linnade kasvu soodustas Ausyria paiknemine läänest itta ja põhjast lõunasse
Muud valdkonnad: · Bioloog Gregor Mendel · Bioloog Konrad Lorenz · Psühholoog Sigmund Freud Suuremad linnad · Viin 1,5 miljonit, koos eeslinnadega 2 miljonit · Graz 221 000 · Linz 180 000 · Salzburg 145 000 · Innsbruck 112 000 · Klagenfurt 91 000 · Villach 59 000 Ajalugu · Austria aladel elati juba paleoliitikumis · Willendorfi Venus 22 000 24 000 a eKr · Rooma riigi 3 provintsi: Reetia, Noricum, Pannoonia · 1282 a. said hertsogiteks Habsburgid · 1453 hakati Austria valitsejaid nimetama ertshertogiteks · Habsburgide hegemooniavalitsus Euroopas Vaatamisväärsused · Melk Abbey klooster Danube jõgi · Viini Rahvusooper · Hohensalzburg'i loss Salzburg · Hofburgi keisripalee Viin · Altstadt Innsbruckis · Grossglockner alpi tee · Hallstatt · Schönbrunni palee Viin · Admonti klooster barokk stiil
annaabi.ee 
