*0 vere puhul ei ole võimalust kokku puutuda anti A ja anti B-ga. Võib verd üle kanda vaid väikestes kogustes, sest suurema vereülekande korral teisele veregrupile võib see väike kogus hakata doonori verega tekitama aglutinatsiooni reaktsiooni(punalibled kleepuvad samuti kokku). *Kõige rohkem on eestlastel levinud A ja 0 veregrupp. *reesusfaktor: Maccacus Rhesus-reesusantigeen(deantigeen), ligikaudu 85% inimestel on see antigeen olemas, neid inimesi kutsutakse reesuspositiivseteks; neid kelle punalibledel seda geeni ei ole, kutsutakse reesusnegatiivseteks. *Reesusantikeha normaalselt veres ei ole, võib tekkida, kui reesuspositiivse verd kanta üle reesusnegatiivsele. Seda olukorda tuleb vältida, sest tekib antigeenantikeha reaktsioon: tulemuseks punaliblede kokkukleepumine. *Reesusfaktoriga peab arvestama ka raseduse füsioloogias ja patoloogias(sünnitusel ja sünnitusjärgselt). Võib juhtuda, et reesusnegatiivsel emal on reesuspositiivne loode
sarnasused 1. 2. 5 3. KÜSIMUS Geneetika 32 Vereülekande tegemisel ei tule arvestada mitte ainult ABO-süsteemi vererühmi, vaid ka reesusfaktorit. Umbes 85% inimeste veres esineb erütrotsüütidel antigeen, mida nimetatakse reesusfaktoriks (Rh). Selliseid inimesi nimetatakse reesuspositiivseteks (Rh). Inimesi, kelle veres reesusfaktor puudub, nimetatakse reesusnegatiivseteks (Rh ). See seletab, miks mõnikord on juhtunud õnnetusi vereülekande puhul samasse vererühma kuuluvate inimeste korral. Lihtsustatud geneetilise käsitluse järgi määravad reesusrühmi 2 alleeli. Dominantne alleel (tähis R) määrab reesusantigeeni tekke veres, retsessiivne alleel (tähis r) reesusantigeeni teket ei põhjusta. 1. Milline on reesuspositiivse inimese genotüüp? 2
annaabi.ee 
