Õigeaegse ravi abil aga taandub kollasus tavaliselt probleemitult. Ennetamine: Füsioloogilise ikteruse ennetamisel on olulilsel kohal vastsündinud piisav toitmine, mis kiirendab soolet ööd ja seega ka bilirubiini väljaviimist. Sageli ei ole füsioloogilise ikteruse ennetamine siiski võimalik. Kui reesusnegatiivsel emal on reesuspositiivne laps, süstitakse emale pärast sünnitust 72 tunni jooksul reesuskonflikti ennetamiseks anti-D-immunoglobuliini- ainet, mis takistab reesuspositiivsete punaliblede vastaste antikehade teket. Sel juhul ei teki antikehasid ega reesuskonflikti ka järgmise raseduse puhul. 20. Südameklapi rikked- Südameklapiriketest põhjustatud vereringehäired Südameklappe kahjustavad kõige sagedamini endokardiidid, mis on enamasti nakkusliku päritoluga. Põletiku levimist klappidele soodustab nende nõrk verevarustus ja rikkalik sidekoe esinemine. Tekkivad muutused: 1. Klappide puudulik sulgumine e. insufitsientsus
·Reesusfaktoriga seotud ohud avalduvad vereülekande korral. Erinevalt ABO veregruppide süsteemist, puuduvad reesusnegatiivse isiku vereplasmas antikehad D-antigeeni suhtes. Need tekivad veres alles sensibiliseerumise käigus, kui reesusnegatiivse inimese verre on vereülekandega sattunud reesuspositiivse isiku D-antigeeni kandvaid erütrotsüüte. ·Teistkordsel reesuspositiivse vereülekandmisel reesusnegatiivse verega isikule võivad varem tekkinud anti-D antikehad esile kutsuda reesuspositiivsete punaliblede aglutinatsiooni ja hemolüüsi, mis võib saada eluohtlikuks. Sellepärast ei tohi reesus negatiivse verega inimestele reesuspositiivset verd üle kanda. RASEDUSIMMUNISEERIMINE ·Kuigi loote vereringe on algusest peale ema omast eraldatud, pääseb juba raseduse ajal sageli ema vereringesse väike hulk loote punaliblesid. Platsenta võib "lekkida". Rohkem satub loote verd emasse siiski sünnitusel (või abordi) ajal. Kui loote ja ema punalibled on eri veregruppidest, siis