See reaktsioon on kiire ja nii tugev, et kahjustab tervet organismi ja võib põhjustada inimese surma.Teiste veregrupisüsteemide puhul tekivad antikehad siis, kui on kokkupuude võõ-ra verega. Kõige sagedasem on antikehade teke RhD-antigeeni (vanasti kutsuti seda reesusfaktoriks) vastu. Umbes 15 protsendil inimestest RhD-antigeen punalibledel puudub. Neid inimesi kutsutakse reesusnegatiivseteks. Kui nende vereringesse satub verd, mille punalibledel on RhD-antigeen ehk reesuspositiivseid punaliblesid, hakkab organism nende vastu antikehi tootma ja RhD-antigeeni kandvad punalibled hävitatakse vähehaaval.Doonoril määratakse RhD-antigeeni olemasolu või puudumine ja vereülekandel saab seda arvestada.Vahel on vajalik ka teiste veregrupisüsteemide antigeene määrata ning arvestada, kuid tavaolukorras on kõige olulisemad ABO ja RhD O RhD positiivne 29,5% O RhD negatiivne 4,3% A RhD positiivne 30,8% A RhD negatiivne 4,5% B RhD positiivne 20,7% B RhD negatiivne 3,0%
B I I ja I i B B ja AB 23,2% A B AB I I A ja B - AB 7,2% REESUS süsteem on määratud kahe alleeliga: R-määrab reesusantigeeni erütrotsüüdi pinnale r-ei määra antigeeni Reesuspositiivse(RH+) vere genotüüp on RR või Rr Reesusnegatiivne(RH-) vere genotüüp on rr Konflikt tekib kui Rh+ on doonoriks Rh--le, sest Rh- antikehad kahjustavad reesuspositiivseid erütrotsüüte. Sagedus eestlastel: Rh+ - 86% Rh- - 14% Dihübriidne ristamine A-kollane a-roheline B-sile b-krobeline AB kollane Aa sinine ab - sinine Ab - punane P: AABB x aabb Gameedid: AB AB AB AB ab ab ab ab F1: AaBb F1 : AaBb x AaBb AB Ab aB ab AB Ab aB ab AB Ab aB ab
annaabi.ee 
