Reesusantigeeni ja antikeha kokkupuutel tekib aglutinatsioon. Vere ülekandel tulek vältida, et ei kantaks üle vale veregrupi verd!!!! 1. Kui negatiivsesse verre pannakse positiivset reesusverd siis alles pikema aja vältel võib tekkida aglutinatsioon. Reesuspositiivsel võivad tekkida antikehad, teisel ülekandel kui negatiivne sab positiivselt verd, ootavad antikehad juba seal, ja tekib jälle aglutinatsioon. 2. Rasedus ja sünnitusabi kui reesusnegatiivsel emal on reesuspositiivne loode. Esimese raseduse ajal Algul ei juhtu midagi, ei teki emas antikehi. Sünnituse ajal aga kui tegemist traumaga, veresooned katki, kui sünnituse kägius läheb lapse verd emasse, siis ema organism sensibiliseerub(muutum tundlikuks) reesusantigeeni suhtes. Teise raseduse ajal -ema vereringest satuvad antikehad loote vereringesse- reesuskonflikt! Tavaliselt antikehade sisaldus suureneb raseduse käigus. Kui
reesuspositiivseteks; neid kelle punalibledel seda geeni ei ole, kutsutakse reesusnegatiivseteks. *Reesusantikeha normaalselt veres ei ole, võib tekkida, kui reesuspositiivse verd kanta üle reesusnegatiivsele. Seda olukorda tuleb vältida, sest tekib antigeenantikeha reaktsioon: tulemuseks punaliblede kokkukleepumine. *Reesusfaktoriga peab arvestama ka raseduse füsioloogias ja patoloogias(sünnitusel ja sünnitusjärgselt). Võib juhtuda, et reesusnegatiivsel emal on reesuspositiivne loode. 1)Esimesel rasedusnädalal ei juhtu midagi. Esimese sünnituse käigus satub osa looteverest ema vereringesse, loote reesusantigeenide mõjul tekivad ema veres antikehad. 2)Teise ja kolmanda raseduse ajal on ema veres need antikehad olemas, need satuvad loote organismi, tekib reesuskonflikt, hakkab pihta punaliblede lagunemine loote veres, sõltub sellest, kui palju on antikehi ema veres. Loode võib surra, või laps sünnib ajudefektiga.
ja bilirubiin hakkab kogunema kudedesse. Ajule on bilirubiin toksiline ning võib tekitada ajukahjustuse, mida nimetatakse tuumikteruseks ehk bilirubiinentsefalopaatiaks. Õigeaegse ravi abil aga taandub kollasus tavaliselt probleemitult. Ennetamine: Füsioloogilise ikteruse ennetamisel on olulilsel kohal vastsündinud piisav toitmine, mis kiirendab soolet ööd ja seega ka bilirubiini väljaviimist. Sageli ei ole füsioloogilise ikteruse ennetamine siiski võimalik. Kui reesusnegatiivsel emal on reesuspositiivne laps, süstitakse emale pärast sünnitust 72 tunni jooksul reesuskonflikti ennetamiseks anti-D-immunoglobuliini- ainet, mis takistab reesuspositiivsete punaliblede vastaste antikehade teket. Sel juhul ei teki antikehasid ega reesuskonflikti ka järgmise raseduse puhul. 20. Südameklapi rikked- Südameklapiriketest põhjustatud vereringehäired Südameklappe kahjustavad kõige sagedamini endokardiidid, mis on enamasti nakkusliku päritoluga
annaabi.ee 
