4 Reesus-süsteem. Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad erinevad antigeenid (D, C, E, c ja e), millest määravaks saab D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, siis on veri reesuspositiivne (Rh). Kui erütrotsüütidel D-antigeen puudub, siis on veri reesusnegatiivne (rh). Reesuspositiivne veri on umbes 85%-il inimestest ning ülejäänud umbes 15% on reesusnegatiivsed. Vereülekanne ehk hemotransfusioon. Kui verekaotus on väike (kuni 200ml), siis võib kanda universaalsena üle 0 veregrupi verd, sest 0-grupi punastel vererakkudel puuduvad antigeenid ja nad ei kleepu kokku. Küll aga sisaldavad nad anti-A ja anti-B antikehasid, aga seda niivõrd vähe, siis aglutinatsiooni ei teki. Kui aga kantakse üle suurem kogus verd, siis on lubatud kasutada ainult sama veregrupi verd. Reesusnegatiivse isiku veres
·1940. a avastasid K. Landsteiner ja A. S. Wiener nn reesusfaktori, mis sai nime ahvi Macacusrhesus'e järgi, kellel seda esmakordselt kirjeldati. Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnalolevad erinevad antigeenid (D, C, E, c ja e), millest määravaks saab D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esine bD-antigeen, siis on veri reesus positiivne. Kui eD-antigeen puudub, siis on veri reesus negatiivne. Reesuspositiivne veri on umbes 85%-l inimestest ning ülejäänud umbes 15% on reesusnegatiivsed. ·Reesusfaktoriga seotud ohud avalduvad vereülekande korral. Erinevalt ABO veregruppide süsteemist, puuduvad reesusnegatiivse isiku vereplasmas antikehad D-antigeeni suhtes. Need tekivad veres alles sensibiliseerumise käigus, kui reesusnegatiivse inimese verre on vereülekandega sattunud reesuspositiivse isiku D-antigeeni kandvaid erütrotsüüte. ·Teistkordsel reesuspositiivse vereülekandmisel reesusnegatiivse verega isikule võivad varem tekkinud
annaabi.ee 
