normväärtused inimesel ja koduloomadel. Hemoglobiinisisaldust on võialik määrata spektroskoopiliselt ja kolorimeetriliselt (verevärvniku võrdlemine etteantud standardiga). Norm inimesel 158/140 g/l, imetajatel 130- 150 g/l, mehe min 130, naisel 120 -> aneemia, üle normi on polütseemia. Ülesanne: heitgaaside transport, pöörduv hapniku sidumine, ilma raua-aatomi oksüdatsioonita 6.Mis on aneemia ja polütseemia? Mis on reesusantigeen? Milline kliiniline tähtsus on reesusantikehade tekkel? Aneemia Hb langus alla normaalse, tuleneb rauavaegusest. Polütseemia Hb tõus üle normaalse, ilmneb füüsilise pingutuse korral või erütropoetiini manustamisel. Reesusantigeen erütrotsüütide pinnal valguline aine, mis põhjustab vastavate antikehade teket (kõige tugevam D-antigeen, selle järgi jaotatakse
Aglutinatsioon, hapnikku ei saa enam trantsportida, võib tekkida tromb(veresoon sulgub). *0 vere puhul ei ole võimalust kokku puutuda anti A ja anti B-ga. Võib verd üle kanda vaid väikestes kogustes, sest suurema vereülekande korral teisele veregrupile võib see väike kogus hakata doonori verega tekitama aglutinatsiooni reaktsiooni(punalibled kleepuvad samuti kokku). *Kõige rohkem on eestlastel levinud A ja 0 veregrupp. *reesusfaktor: Maccacus Rhesus-reesusantigeen(deantigeen), ligikaudu 85% inimestel on see antigeen olemas, neid inimesi kutsutakse reesuspositiivseteks; neid kelle punalibledel seda geeni ei ole, kutsutakse reesusnegatiivseteks. *Reesusantikeha normaalselt veres ei ole, võib tekkida, kui reesuspositiivse verd kanta üle reesusnegatiivsele. Seda olukorda tuleb vältida, sest tekib antigeenantikeha reaktsioon: tulemuseks punaliblede kokkukleepumine. *Reesusfaktoriga peab arvestama ka raseduse füsioloogias ja
annaabi.ee 
