sõltuvuse iseloom tuleb lihtsalt valida, kui ei ole mingeid füüsikalisi kaalutlusi selle sõltuvuse kuju etteandmiseks. Ette tuleb anda ka selle parameetri väärtused kahe looduslikult fikseeritud soojusliku oleku korral reeperpunktid. Nii tegi omal ajal Celsius (1701-1744, Rootsi). Termomeetriliseks kehaks valis ta teatud hulga elavhõbedat anumas, mis oli ühendatud peenikese klaastoruga, temperatuuriliseks parameetriks elavhõbedasamba pikkuse l selles torus, reeperpunktideks jää sulamispunkti ja vee keemispunkti vastavalt väärtused 0 ja 100, ning pikkuse l ja temperatuuri t vaheliseks sõltuvuseks lineaarfunktsiooni: l = a t +b . Pannes sellesse seosesse sisse temperatuuri väärtused reeperpunktides, saame võrrandi- süsteemi, mille lahendamisel saame eeskirja temperatuuri arvutamiseks: l - ls t =100 . (5.2)
T K. Nulltemperatuuriks (0 K) on selles skaalas temperatuur 273,15 C alla nulli (absoluutne 0 null, mille juures lakkab mateeria igasugune liikumine). Järelikult on Kelvini ja Celsiuse skaalade järgi mõõdetud temperatuuride vahel järgmine seos T = t + 273,15 K 0 Veidi ajaloost: esimese elavhõbeda termomeetri võttis kasutusele 1714 a Fahrenheit. Tema nn reeperpunktideks oli jää-soola-ammooniumkloriidi segu ja inimkeha temperatuur, esimese tähistuseks oli 0 ja teisel 96, selliselt oli jaotuse väärtuseks 1/96 temperatuuri skaalal. Järgnevalt esitas skaala Reamur, kus jaotus oli 1/80 skaalal, kus 00R oli jää sulamistemperatuur ja 800R vee keemistemperatuur normaalrõhul (101,325 kPa). Celsiuse skaala jaotis oli 1/100 skaalal, kus 00C oli jää sulamistemperatuur ja 1000C vee keemistemperatuur.
annaabi.ee 
