loodi saada. Seejärel paigutasime punktidesse vertikaalsed nivelleerimislatid, millelt võtsime lugemeid, vaadates pikksilmast sisse. Pikksilmast vaadates tuleb sihtpunkt paika panna keskmise niidi järgi ja selle järgi leida latilt neljakohaline number. Esimesed kaks numbrit saab suurelt trükitud väärtuselt, teised kaks tuleb lugeda latilt kriipsukestena. Kordame tegevust ning saame kirja panna nii tagasi- kui ka edasivaate, kus tagasivaade kujutab end esimesena mõõdetud punkti ehk reeperpunkti ehk teadaolevate väärtustega punkti. Kõrguskasvu saab arvutada, lahutades tagasivaatest edasivaate. Kõrguskasvu ära kasutades saab omakorda arvutada punkti kõrguse, lahutades teadaolevast kõrgusest kõrguskasvu. Mõõtsime üle laudade punktid, sel korral keskmise rea omad, kuna aknapoole rida, ,mille järgi koostasime praktikum nr.6-e, jäi nivelliirile liialt lähedale. Võtsime igast laua nurgast nivelleerimislati väärtused (kokku punkte 9), mille panime kirja vahevaatena
Kaevetööd ei tohi mõjutada lähedalasuvaid hooneid Materjal ja jäätmed ladustada eemale kaevekohast 19. Nimetage vähemalt 6 IKVd? Kindad Prillid Ülikond Kiiver Mask Turvarakmed 20. Mida hõlmab ehitusala? Ehitisega seonduvat kinnisasja Naaberkinnistud Ehitusloaga piirnevaid avalik-õiguslik teid ja tänavaid 21. Millised tööd tehakse ehitusala ettevalmistamise käigus? Geodeetiliste kõrgusmärkide toomine kinnistule Reepervõrgu olemus Geodeetilise aluse tihedus linnas kasut 3 reeperpunkti Maaehitusel asut ühte edasi-tagasi käiku Kinnistule paigald ajutine reeper (loodusobjektid selleks e sobi) 22. Millised on vajalikud kommunikatsioonid, mis peavad olema loodud enne ehitustööde algust? Sadevee äravool, vesi, elekter, materjalide ladustusala, juurdepääsutee 23. Milleks kasutatakse kinnistule ajutiselt paigaldatavat reeperit? ajutiselt paigaldatavat reeperit kasutatakse kinnistus läbiviidavate tööde teostamiseks mis nõuavad reeperit 24
kindlaks punktiks (nn. reeperpunktiks) ja vee keemistemperatuuri norm. õhurõhul teiseks. Nende punktide vahekauguse jagas ta 100 võrseks osaks omistades jää sulamispunktile temperatuuri 0°C ja vee keemispunktile 100°C. Rahvusvahelise praktilise temperatuuriskaala saamiseks on võetud juurde lisa-reeperpunkte nii 0°C- st madalamas kui ka 100°C- st kõrgemas temperatuuri piirkonnas. Kokku on rahvusvahelises praktilises temperatuuriskaalas 12 reeperpunkti. Rahvusvahelises praktilises temperatuuriskaalas mõõdetud temperatuuri mõõtühikut tähistakse °C.Ameerika Ühendriikides ja veel mõnedes maades kasutatakse igapäevases elus temperatuuri mõõtmisel skaalat, mis võeti kasutusele 1715 aastal G.D.Fahrenheit´i poolt. Fahrenheit´i skaala 0-punktiks valiti lume ja ammooniumkloriidi segu temperatuur ja 100°F-ks inimese normaalne kehatemperatuur. Jää sulamistemperatuur on Fahrenheit´i skaalas 32°F ja vee keemistemperatuur 212°F
Celsiuse skaala jaotis oli 1/100 skaalal, kus 00C oli jää sulamistemperatuur ja 1000C vee keemistemperatuur. Nüüdisajal on valitsevaks Celsiuse skaala, Ameerika Ühendriikides ja veel mõnedes riikides on kasutusel Fahrenheiti skaala. t0C = 100/180t0F-32 = 5/9t0F-320C; t0C = 100/180t0R = 5/4t0R, järelikult t0C = 5/9t0F-320 = 5/4t0R Absoluutne termodünaamiline temperatuuriskaala omab ainult ühte reeperpunkti selleks on vee kolmikpunkti temperatuur, mis on 273,16 (täpselt) K. Rahvusvahelisel praktilisel temperatuuriskaalal on 11 reeperpunkti: hapniku keemis temperatuur (-89,960C), vee kolmikpunkti temperatuur (0,010C), vee keemistemperatuur (1000C), tsingi tahkestumistemperatuur (419,5050C), hõbeda tahkestumistemperatuur (960,80C) jt. 1.4. Mass ja maht. Mateeria hulk mingis kehas on seda suurem, mida rohkem osakesi on tema koostises, sest iga osakes sisaldab endas teatud koguse mateeriat
annaabi.ee 
