Lainetus mõjutab merepõhja 1/2 - 1/3 lainepikkusega võrdse sügavuseni. Et Läänemeres on täheldatud kuni 100m pikkuseid laineid, võib nende mõju ulatuda 50m sügavuseni. Rannakut nimetatakse ka veelauseks rannanõlvaks. Ajurand ranna maapoolne osa, mida tugevaim lainetus mõjutab vaid ajuvee tingimustes. Pagurand rannaku rannapoolne osa, mis paguveega ajutiselt kuivaks jääb. Rannajoon ehk veepiir (kindel, katastritel ära määratud, seotud reeperitega) Randlate hüppeline areng. Põhjused ja tagajärjed. Soe talv,ilma jääta, kõrge veetaseme tõus. Üldiselt on hüppeliseks arenguks vaja erakordsete loodusnähtuste kokkulangevust. Nt torm või orkaan; kõrge ajuvesi, millele eelneb üldine kõrge mereveetase; külmumata rannikumere ja rannasetted. 2005 oli selleks soe talv, jääd polnud. Ei oska ette ennustada. Erinevad rannikutüübid Eesti rannajoonel sõltuvad: varasemast reljeefist ja
Nivelleerimiskäigud Tavaliselt on vaja määrata korraga mitme punkti kõrgused, näiteks ehitusplatsi uued reeperid, sellisel juhul rajatakse nende punktide vahele nivelleerimiskäigud. Eesti territooriumil on riiklik kõrguseline põhivõrk, mille reeperid on maastikul või ehitistes kapitaalselt kindlustatud. Nende reeperite kõrgused on määratud Balti kõrgussüsteemis BK77. riiklikke reepereid on hõredalt, kuid linnades tihedamalt. Kõik nivelleerimiskäigud tuleb siduda riiklike reeperitega. Ehitustööde tarbeks rajatakse hoonete ehitusel vähemalt kaks ajutist reeperit ehitusplatsi piires, liiniehitistel näiteks teedel tuleb rajada reeperid umbes 200m tagant. Ajutiseks reeperiks sobib ükskõik milline märk või objekt, mis säilitab oma kõrguse vähemalt ehitustegevuse lõpuni. Ajutisteks reeperiteks võivad olla ehitusplatsi piirava kapitaalse tara postidesse löödud suured naelad, suuremad kivid, olemasolevate ehitiste osad jms. Riigi poolt
phi = - fh / L * li fh = fh ± 1 mm. Parandid arvutatakse sama täpsusega kui olid määratud kõrguskasvud. Lõpus ka kontrollida, kas summa võrdne teoreetilise reeperite kõrgusvahega. · Arvutatakse parandatud kõrguskasvud: hi' = hi + phi ja h'=hteor. Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: Hi = HRp + hi' 65. Nivelleerimiskäigu täpsusnõuded Kõik nivelleerimiskäigud tuleb siduda riiklike kõrgusvõrgu reeperitega. Riiklik kõrgusvõrk ise jaguneb kolme klassi: I klassi lubatud sidumatus (mm) f h = ±3km II klassi lubatud sidumatus (mm) f h = ±4km III klassi lubatud sidumatus (mm) f h = ±8km Ehitustööde tarbeks rajatakse hoonete ehitusel vähemalt kaks ajutist reeperit ehitusplatsi piires, joonobjektidel (näiteks teeehituses) rajatakse reeperid ca 200 m tagant. Ajutisteks reeperiteks võivad olla ehitusplatsi lähedusse löödud suured tüübli-naelad, suuremad kivid,
tehakse niveleerimine otse- ja vastusuunas. Kahe nivelliiri kasutamise korral nivelleeritakse esimese nivelliiriga kõik reeperid ja pikiprofiili piketid (nii põhi- kui ka plusspiketid), teise nivelliiriga aga uuesti sidepunktideks valitud piketid ja ristiprofiilide punktid. Ühekordne nivelleerimine on lubatud ainult lühemate trasside puhul (kuni 5 km), sidudes nivelleerimiskäigu trassi alguses ja lõpus riikliku kõrgusvõrgu reeperitega. Töö järjekord jaamas võiks olla järgmine : 1. Nivelleeritakse sidepunktideks valitud piketid. Selleks asetatakse nivelliir keskele ± 5 m täpsusega, hinnates õlgade pikkusi silmade järgi või mõõtes kaugusi sammudega. Lugemid võetakse tagumise ja eesmise lati mustalt ja punaselt poolelt ±1mm täpsusega, niitristiku keskmise niidi järgi. Lugemid kirjutatakse nivelleerimise väliraamatusse vastavalt " tagasi-" ja "edasivaate" lahtrisse
annaabi.ee 
