5- põranda kõrgus klassi ees 6, 7, 8- kapi kõrgus 9- põranda kõrgus klassi taga Joonis 2. Klassi skeem 2. Praktikum 2.1.Nivelleerimiskäigu mõõdistamine ja arvutamine Nivelleerimiskäik algab reeperist 590, mille kõrgus on 15,790 ning lõpeb reeperis 9003, mille kõrgus on 15,595 (vt Joonis 3). Nivelleerimise tulemusena on vaja leida punkti 346 kõrgus. Nivelleerimine toimub liitnivelleerimisega, maksimaalne õla pikkus võib olla 75 m. Nivelleerida tuleb instrumendi kahe horisondi meetodil. Latilugemid kanda nivelleerimiskäigu tabelisse. Järgmisesse jaama võib liikuda kui kõrguskasvude vahe ei ületa 5 mm. Joonis 3. Nivelleerimiskäigu kulgemise suund 6. Praktika
Olgu P mingi poolusest erinev punkt tasandil. Oletame, et meil on võimalik valida 2 paari polaarkoordinaateP'le: P1(r1,1) ja P2(r2,2). Toome sisse ristreeperi {0,é1, é2}, kus é1 on on poolusest O lähtuv ühikvektor polaarteljel l ja é2 on vektoriga é1 ristuv ühikvektor mille korral {é1, é2} on parema käe baas. Siis kehtivad seosed r1=r2=(p12+p22), r2=(p12+p22), sin1= sin2 = p2/( p12+p22), cos1= cos2 = p2/( p12+p22) kus (p1, p2) on punkti P koordinaadid reeperis {0,é1, é2}. Et p1 ja p2 on üheselt määratud, siis r1=r2=(p12+p22). Jääb üle jäidata, et 1= 2 . Kuna sin funktisioon võib 2 jooksul omada mitu korda sama väärtust, siis sellest ei piisa, cõtame appi cos'nuse. Suurused p1/( p12+p22) ja p2/( p12+p22) on sammuti üheselt määratud. Et vahemikus [0, 2) ei saa olla kahte erinevat nurka mille sinused võrrduksid cosinustega, järelikult peab 1= 2. Seega on poolusest erineva punkti polaarkoordinaadid üheselt määratud. 9. (lemma 9
Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga. Tasandada sektsioonide kõrguskasvud, parandid tehakse proportsionaalselt sektsioonide pikkustega phi = - fh / L * li fh = fh ± 1 mm. Parandite summa peab võrduma vastasmärgiga sulgemisveaga. Arvutatakse parandatud kõrguskasvud: hi' = hi + phi ja h' = 0. Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: Hi = HRp + hi' 38. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kasut. liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. hprakt = h1 + h2 + ... + hn hteor = HRpB HRpA fh = hprakt - hteor lub fh = ±50l mm phi = - fh / L * li hi' = hi + phi Hi = HRp + hi' 39. Pinnanivelleerimise välitööd. Tasasel maastikul nivelleeritakse ruutude meetodil. Ruudustik märgitakse maastikule lindi ja teodoliidiga, ekkeri abil. Punktide maksimaalne kaugus võib olla 20m.
Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga. Tasandada sektsioonide kõrguskasvud, parandid tehakse proportsionaalselt sektsioonide pikkustega phi = - fh / L * li fh = fh ± 1 mm. Parandite summa peab võrduma vastasmärgiga sulgemisveaga. Arvutatakse parandatud kõrguskasvud: hi' = hi + phi ja h' = 0. Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: Hi = HRp + hi' 38. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kasut. liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. hprakt = h1 + h2 + ... + hn hteor = HRpB HRpA fh = hprakt - hteor lub fh = ±50l mm phi = - fh / L * li hi' = hi + phi Hi = HRp + hi' 39. Pinnanivelleerimise välitööd. Tasasel maastikul nivelleeritakse ruutude meetodil. Ruudustik märgitakse maastikule lindi ja teodoliidiga, ekkeri abil. Punktide maksimaalne kaugus võib olla 20m.
fikseerima reeperi. Kõigepealt joonistame fookust F läbiva sirge s, mis on risti sirgega l . Tähistagu K sirgete s ja l lõikepunkti. Olgu p fookuse F kaugus sirgeni l (s.o. | KF| = p). Reeperi alguspunkti O paigutame lõigu KF keskpunkti. Ühikvektori e1 valime samasuunaliseks vektoriga KF. Ühikvektori e2 valime selliselt, et e1 e2 ning {e1 ;e2} on parema käe baas. Eelpool fikseeritud reeperit nimetame parabooli kanooniliseks reeperiks. Juhtsirge võrrandiks kanoonilises reeperis on: Parabooli kanooniline võrrand: x 22 = 2 px1 Parabooli fokaalparameeter parabooli kõrgus fookuse kohal; parabooli korral p Ülevaade teist järku pindadest TEIST JÄRKU PINNAD: pöördpind Pind, mis tekib joone pöörlemisel ümber sirge s nii et joone iga punkt M kirjeldaks pöörlemise käigus ringjoone raadiuseda d(M,s) tasandil M ruumi kokkusurumine x1x3-tasandi suhtes: nim ruumi punktide asukoha sellist muutmist, kui ruumi mistahes punkt X(x,y,z) viiakse ruumi punktis
Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga. Tasandada sektsioonide kõrguskasvud, parandid tehakse proportsionaalselt sektsioonide pikkustega phi = - fh / L * li fh = fh ± 1 mm. Parandite summa peab võrduma vastasmärgiga sulgemisveaga. Arvutatakse parandatud kõrguskasvud: hi' = hi + phi ja h' = 0. Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: H i = HRp + hi' 64. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kasut. liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. hprakt = h1 + h2 + ... + hn hteor = HRpB HRpA fh = hprakt - hteor lub fh = ±50l mm phi = - fh / L * li hi' = hi + phi Hi = HRp + hi' 65. Nivelleerimiskäigu täpsusnõuded. 66. Pinnanivelleerimise välitööd ruutude meetodil. · Maastikule märgitakse välja ruutvõrk ( tavaliselt lähtudes mõõdistamiskäigu ühest küljest või siis
vastupäeva). Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga. Tasandada sektsioonide kõrguskasvud, parandid tehakse proportsionaalselt sektsioonide pikkustega phi = - fh / L * li ∑fh = fh ± 1 mm. Parandite summa peab võrduma vastasmärgiga sulgemisveaga. Arvutatakse parandatud kõrguskasvud: h i’ = hi + phi ja ∑h’ = 0. Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: Hi = HRp + hi’ 61. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kasut. liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. ∑hprakt = h1 + h2 + ... + hn ∑hteor = HRpB – HRpA fh = ∑hprakt - ∑hteor lub fh = ±50√l mm phi = - fh / L * li hi’ = hi + phi Hi = HRp + hi’ 62. Nivelleerimiskäigu täpsusnõuded. 63. Pinnanivelleerimise välitööd ruutude meetodil. Maastikule märgitakse välja ruutvõrk ( tavaliselt lähtudes mõõdistamiskäigu ühest küljest
60. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid kaheküljeliste lattidega nivelleerimisel 61. Nivelleerimise väliraamatu kontroll 62. Riiklikud kõrgusvõrgud ja nende lähtepunkt. Reeperid. 63. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine 64. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine Kahe naaberpunkti vahelist osa nimetatakse sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Lahtist nivelleerimiskäiku kasutatakse liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. · Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa: hprakt = h1 + h2 + ... + hn ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + ... + li). · Kuna käik algab ja lõpeb erinevatel reeperitel, siis hteor = HRpB HRpA. · Leitakse sulgemisviga f = h - h Lubatud sulgemisviga f h =±50 L h prakt teor (mm).
annaabi.ee 
