lapsed on võimelised omandama metakeelelisi oskusi, s.t. õppima lugema ja kirjutama. Järgnevatel aastatel omandatakse oskus kasutada kontekstisidusaid lauseid, erandeid ja sõnavorme harva esinevates funktsioonides,areneb sõnaloomeoskus. Mis on iseloomulik lapse kõnele mõtte-, semantilise ja pindstruktuuri süntaksi tasemel? Mõttesüntaksi tasemel on iseloomulik, et teemaks on tähelepanuväljas olev situatsioon, reemaks tähelepanu fookuses olev situatsioonikomponent. Mõttespntaks jõuab vahepealseid etappe(muuteoperatsioone) läbimata pindstruktuurini. Kuna laps ei oska veel kuulajaga aarvestada, piirdub suhtlemisakt reemaga ehk psühholoogilise öeldisega. Kui lapselon sõnaa olemas, siis ta kasutab seda,kui sõnu veel pole, väljendatakse end zestiga. Ühesõnalausega väljendab laps üsnagi mitmeid semantilisi suhteid, nagu tegija, tegevuse objekt,valdaja, koht jm
tekstülseanne. TÜ tunnused: sidusus ja terviklikkus, lühike suht, vähe hargnenud, TEEMA (eeldused, st suuruste kvantitatiivsed seosed)REEMA (küsimus). TÜ lahendamise eeldused: tehete teadvustamine, harjutamine, valik. PL analüüs: tekstibaassituatsioonimudelmatemaatiline situatsioonimudel. Matemaatilised situatsioonid (MS) Hulkade ühendamine, Hulkade kokku loendamine, Osahulga eraldamine, hulkade võrdlemine. Raskendavad asjaolud: Reemaks on võrduse esimene või teine komponent, et ei tule neid otsida, vaid lõpptulemust tuleb otsida. Situatsioooni ja (näiline) MS vastuolu (et lõigati ära 2 korda ja kui palju siis kokku ikkagi lõigati). Keeleline keerukus: sõnade üldistusaste, TEEMA-REEMA sõnastamine. Ülesande puhul peab oskama tehte valida. Tehe pole öeldud. Ja tehte valiku saab teha võrdusest lähtuvalt. Võrdus ei ole veel tehe, vaid sellest lähtuvalt saame ostusadda, kas liidame või lahutame
annaabi.ee 
