sõnavorme harva esinevates funktsioonides,areneb sõnaloomeoskus. Mis on iseloomulik lapse kõnele mõtte-, semantilise ja pindstruktuuri süntaksi tasemel? Mõttesüntaksi tasemel on iseloomulik, et teemaks on tähelepanuväljas olev situatsioon, reemaks tähelepanu fookuses olev situatsioonikomponent. Mõttespntaks jõuab vahepealseid etappe(muuteoperatsioone) läbimata pindstruktuurini. Kuna laps ei oska veel kuulajaga aarvestada, piirdub suhtlemisakt reemaga ehk psühholoogilise öeldisega. Kui lapselon sõnaa olemas, siis ta kasutab seda,kui sõnu veel pole, väljendatakse end zestiga. Ühesõnalausega väljendab laps üsnagi mitmeid semantilisi suhteid, nagu tegija, tegevuse objekt,valdaja, koht jm. Väliselt üks ja sama sõna väljendab sõltuvalt situatsioonist erinevaid suhteid. lapse jaoks on selperioodil oluline, mida sõnaga tähistada, mitte pindstruktuuri grammatika.
Partneri initsiatiivne repliik annab sageli kätte vastuse konstruktsiooni. Seega ütluse programmeerimine on minimaalne ja piisab paari sõna valikust. Alternatiivküsimuse puhul pole isegi vaja valida sõnu. Nt: "Kas tuled kaasa või jääd koju?" — "Jään koju" Minimaalne programmeerimine. Tuleneb dialoogi situatiivsusest ja reaktiivsusest. Kuna situatsioon ise on partneritele teemaks, võib isegi esmane repliik piirduda reemaga. Seega mõtte täielikku hargnemist pole vaja ja pindstruktuuri võib jõuda mõttesüntaks. Nagu juba öeldud, on vastusrepliik samuti elliptiline (väljajätteline), sest niigi teada olevat infot pole vaja korrata. Vastuse programmeerimine sõltub siiski suurel määral initsiatiivse repliigi sõnastusest. Nt: "Kas sa olid kodus või koolis?" "Kus sa olid?" "Räägi, kus sa olid." Toodud näide peaks pedagoogil aitama lahendada ka
annaabi.ee 
