Kellel mõõdetakse Smitti pikkust? Näita joonisel. V: Standard- ninamikust soomuskatte lõpuni(enne saba); Täispikkus- ninamikut sabauime lõpuni; Smitti-lõhilastel 27. Püüdsime 1150g linaski. Kuidas aru saada, kas see kala on emane? Kuidas eristada isast ja emast linaskit? V: kõhuuime esimese kiire järgi (tugev, siis isane) 28. 20.saj alguses ja Eesti Vabariigi aegu käidi Peipsil kalal ja veeti püüniseid hobustega. Millisest puust tehti vanasti reejalased? Aga mõrravitsad? V: Reejalased-kask, kuusk; Mõrravitsad-pihlakas 29. Eesti pindalalt 4 suurimat järve on? V: Peipsi, Narva veehoidla, Mullutu suurlaht(ja Ülemiste), Võrtsjärv 30. Märkige joonisel elupaikade sügavus... V: I-linask, koger; II-haug, roosärg; III-särg, nurg, haug; IV-särg, ahven; V-särg, latika; VI- koha, viidikas; VII-luts 31. Millised kalaliigid koevad kevadel üleujutatud luhtadel? V: haug ja latikas 32. Millises Eesti piirkonnas elutsevad Eesti punase raamatu liigid säga ja tõugjas?
Järve kohal oli vibuga lastud ilmselt linde. Kalastamisvahenditest on leitud võrkude jäänuseid, õngekonkse, ahinguid. Karjala kannaselt Antreast on leitud võrgu jäänused. Raskuskivid ja käba on saadud ka Narvast Siivertsist. Siit-sealt on leitud ka kiviaegsete veesõidukite jäänuseid. Nt ventojist (Lääne-Leedu) ja Sarnatest (Läti) on leitud mõlasid. Ruhe ja mõlad ventojist Lääne-Leedus Reed ja suusad Reejalased on teada Soomest Heinolast, neist vanim leid on dateeritud 8000 ema. Sellist kelku vedasid arvatavasti koerad. Soomest ja Lätist on leitud ka suuski, lisaks on suusatajaid kujutatud kaljujoonistel. Soomest leitud reeosade rekonstruktsioon Elamud Varem arvati, et kiviaja elamud olid üksnes ümmarguse põhiplaaniga, praeguseks on aga Eesti naabermaadest leitud jäänuseid ka nelinurkse 15 põhiplaaniga hoonetest
Püüti suuri metsloomi, hülgeid. Kaubasidemed praeguse Venemaa aladega, Lõuna- Skandinaaviaga. Mh toodi sisse tulekivi ja merevaiku. Asulakohtadeks rannad, päikesepoolne külg. Kultuurkiht õhuke. Hoonepõhjad. Mitmeid eri tüüpi hooned. Palju matmispaiku. Ookriga ja ilma. Enamikus siiski ookrit. V panusterohkeid matuseid. Panused: merevaik, tulekivist nooleotsad, rohkesti kiltkivi; sageli keraamikat. Kalmistud kas asulas v pisut eemal. Maetud ka elamutesse. Ruhede jäänused, reejalased. Pikemad retked talvel, oli hõlpsam liikuda. Jääga kaetud veekogud, sood, rabad tasased pinnad, lihtne liikuda. Heinola reejalas: hiljemalt jääaja lõpul tunti rege, oli tarvitusel kogu kiviaja. Nii ühe- kui kahejalaselised reed. Mõnikord olid need reed üsna suured. Keskmine jalase pikkus 34 m. Vedas arvatavasti inimene v koer. Laadogast lõuna poolt on leitud veokoeraks sobinud koerte luid. Millal põhjapõder
annaabi.ee 
