väljendite sõnasõnaline mõistmine. Kaks aastat hiljem, 1982. aastal ilmus Ülle Toome ja Laine Veskeri poolt artikkel „Kirjutamispuuete põhjustest“, kus on veel põhjalikumalt kirjeldatud vaimse arengu peetuse ning kirjutamispuuete omavahelist seose uurimist. Seletatakse, kuidasTriger leidis, et vaimse arengupeetusega lastel erinevad kahesugused vead: 1)oskamatust eraldada tekstist üksikuid lauseid ning 2)tähtede ja silpide ärajätmised, sarnaste häälikute segiajamine kirjas, ehk reeglivead, mis esinevad ka normi puhul, kuid vaimse arengupeetusega lastel on esinemissagedus oluliselt suurem. Ka J.Demjanov jõuab järeldusele, et nii oligofreenikud kui ka vaimse arengupeetusega laste kirjavead on sarnased, aga erinevus on ainult raskusastmes. J. Markovskaja on uurinud vaimse arengupeetusega laste ajukoore kõrgemaid funktsioone. Ta väidab, et need on vaimse arengupeetusega lastel häiritud, kuid
Eesti keeles esinevate tüüpiliste kirjutamis- ja lugemisvigadena võib välja tuua (Irv 2010): 1) kvalitatiivsed asendused (häälikute-tähtede asendamised teistega); 2) häälikute-tähtede ja silpide ärajätmine; 3) häälikute-tähtede ja silpide järjekorra muutmine; 4) häälikute-tähtede ja silpide lisamine; 5 5) kvantitatiivsed asendused (vältevead); 6) ortograafilised vead ehk reeglivead (düsortograafia). Eesti lastel on enamlevinud lugemisraskusi kajastavateks tunnusteks veerimine, kohatud pausid ja kordused ning vältevead (Karlep 1985). 6 3. Düsleksia põhjused Düsleksia põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit kakskeelsest perekonnast või on vanemad pööranud vähe tähelepanu tema kõne arengule ning lõpetades
annaabi.ee 
