- kommunaalvõrgud; - avalik kord ja heakord; - turism; - paikkonniti spetsiifilised funktsioonid (saarte või kaitsealade erihaldus jne); - tööhõive ning uute töökohtade ja avalike teenuste loomine; - elektri- ning soojusenergia hankimine ja jaotamine. Viimaste aastakümnete arengutendents riigi kui ka kohalike omavalitsuste puhul on sarnane - ettekirjutustelt ning rangetelt reeglitelt minna üle eelduste loomisele ning üksnes "pehmete meetoditega" piisavale suunamisele. Oma funktisoonide täitmiseks tuleb kulutada raha. Praktilistelt kõigis riikides saab omavalitsus selleks tulu 3-st allikast: 1) tulud kohalikest maksudest; 2) avalikelt teenustelt, kohalikust ettevõtlusest ning varalt (peamiselt kinnisvara) laekuv tulu; 3) riigieelarve eraldised ( mistahes vormis - dotatsioon, krediit, laen (tagastatav, tagastamatu) jne) P.4. PÄDEVUS
ülejäänud teemadel. Näiteks ei anna need mingit meetodit, kuidas eristada keeleviga keeleuuendusest, terminimoodustust keele risustami- sest, tõlkeviga leidlikust tõlkest või eluvõõrast sõnastikku normatiivsest sõnastikust. Käesolevas osas alustame siis eeldustest. Kirjeldame üldlevinud ettekujutust, et sõnadel on tähendused, selle ettekujutuse järeldusi ja puudusi ning üht võimalikku alternatiivi, mis nihutab tähelepanu tekstidelt inimestele ja reeglitelt vastutusele. Lühidalt • Verbaalse suhtluse toimimise seletamiseks on mitu viisi, mis võivad omavahel erineda empiirilise põhjendatuse ja praktilise kasulikkuse poolest. • Suhtluse tööpõhimõtte teemal tasub omada läbimõeldud seisukohta, sest sellest olenevad valikud raamatu ülejäänud osades käsitletud küsimustes. Küsimused 1. Kuidas teie enda jaoks seletate, miks on verbaalne suhtlus üldiselt üsna töökindel? 2
annaabi.ee 
