Flaciuse (1520 - 1575). Tema arvates on iga teos loodud kindlate reeglite järgi ja selle mõistmine toimub kindlale seaduspärale tuginedes. Tema seisukoht oli see, et osa ja terviku vahel valitseb seos ja üksikosa peab tõlgendama tervikust lähtudes. 4. Mille poole liiguti klassitsistlikus kirjandustõlgenduses? Klassitsistlikus kirjandustõlgenduses liiguti mõistuslikkuse ja reeglistatuse poole. Rõhutati selgust ja lihtsust. Tegeleti allikauurimisega. 5. Missuguseks muutus 18. sajandil arusaam sellest, mis on tõlgendus? Valgustusideede mõjul muutus 18.sajandil arusaam sellest, mis on tõlgendus. Hakati kõnelema tekstist arusaamisest. Kuna maailm on mõistusega seletatav, siis saab ka tekstidel niimoodi läheneda. 6. Kuidas muutus 19. sajandil kirjanduskäsitlus, millele kirjandust uurides keskenduti? Kuidas sellist uurimisviisi nimetatakse
Kirjeldav vs srukturaalne poeetika Kirjeldav poeetika sarnaneb vaatlejaga, kes üksnes fikseerib teatud elunähtuse. Strukturaalne poeetika lähtub alati sellest, et vaadeldav fenomen on vaid üks keeruka terviku koostisosi. Ta sarnaneb vaatlejaga, kes pidevalt esitab küsimuse: «Missuguses situatsioonis?» /tänaval/ Struktuur kujutab endast alati mudelit Seetõttu erineb ta tekstist oma suurema süsteemsuse, «reeglistatuse», kõrgema abstraktsuse astmega. Õigemini ei vastandu tekstile mitte üks abstraktne struktuur-mudel, vaid vastavuses abstraktsuse astme kasvuga organiseeritud struktuuride hierarhia. SEMIOOTILISE SÜSTEEMI DÜNAAMILINE MUDEL 1978 Süsteemne -- süsteemiväline. Strukturaalkirjelduse aluseks on kirjeldatava objekti niisuguste elementide ja seoste eraldamine, mis osutuvad invariantseiks objekti kõigi homomorfsete transformatsioonide puhul.