Õiguskaitseasutuste süsteem Jaan Ginter Ülesehitus ja tegutsemise printsiibid Printsiip annab üldise suuna, kuid reegel määrab tulemuse üheselt Printsiip nt: Eesti kodanikul on õigus vabalt vaida tegevusala, elukutset ja töökohta. Kohus on oma tegevuses sõltumatu. Reegelt nt: Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötad mujal kui õppe- või teadustööl. Reegel A kohtunik ei või töötada prokurörina, s.t. siin on tähtsam kohtute sõltumatuse printsiip. Reegel B . kohtunik võib töötada õppejõuna, s.t. siin on tähtsam tegevusala valiku printsiip. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitlevate printsiipide arv õsltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik
Moraalinormid normide rikkumisele kaasneb ühiskonna hukkamõist Korporatiivsed normid kindlas inimgrupis kehtivad normida mida kehtkestavad grupiliikmed ise (reeglite rikkumisel visatakse korporatsioonist välja ) Religioossed normid Õigusnormid o Riigi poolt kehtestatud üldised käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. o Õigusnorm on abstraktne reegelt s.t kirjeldab juhtumit või tegu üldiste tunnuste alusel. o Õigusnorm on õiguslikult kehtiv norm. Tava- ja moraalinormide rikkumisel ei järgne karistust. Õigusnormid alati kirjalikult, kehtivad kõikidele. Riik võib kasutada sakntsioone. Õigusnormid hakkavad kehtima ja lõppevad teatud ajal. Moraalinormid kehtivad kuni isiku surmani. Moraalinormid on vaenamad, õigusnormid tekkivad riigi tekkega. Õigusnormid