ei olnud alati samasse kategooriasse kuuluvad. 7. Aasia lepitumenetluse tähtsus Aasia õiguskord paneb üksikisikule kohustuse arvestatada teistega ning vajadusel jätta oma huvid tahaplaanile. Tänu sellele on lähenemine vaidluste lahendamisele oma olemuselt erinev läänelikust õigussüsteemist. Kui common law ja kontinentaalsüsteemis on arusaam, et vaidluste lahendamine peab olema kooskõlas paika pandud reegelitega, mis on õigussüsteemi lahutamatu osa ja annab seeläbi subjektidele rollid vaidluste lahendamisel, siis aasia õigussüsteemis pööratakse tähelepanu tavaõigusele ja ajalooliselt välja kujunendud vaidluste lahendamise liikidele millest populaarseim on lepitusmenetlus. Ajalooliselt on lepitus aasia õigustraditsioonis toimunud poolte suhtlemise abil või lepitaja kaasamisel. Lepitajaks ei pea olema õigusteadmisi omav isik vaid esmatähtsaks on isiku staatus
Et organiseerida tehti reeglid. Püha Nursia Benedictuse reegel ehk benediktiini reegel. Montecasino 529. Töö kui lihasuretamise vahend. Askeesi ei toetanud, palve ja töö. Kloostri eesotsas abt (abba- isa). Kloostri kogukonna eesmärk tagada iseenda lunastus samas teenida teisi. Põhiline osa munkadest pole preestrid. Benedictlased põhilised kirjasõna kandjad (koolid, kirjutasid tekste ümber). Nende hulgast tekkis Cluny liikumine, seegi benediktiini reegelitega. Olulisel kohal Püha Columbanuse kloostri reegel (Iiri munk Bobbio). Cluny paljude kloostrite emaklooster kongregatsioon moodustus. Exemitsio klooster vaba järelvalvest. Clunyst pärit grehoriaanlik kirikureform. Töö: 1. Füüsiline aias 2. Vaimne jumalateenistuste pidamine, skriptooriumides kirjutamine. Kartuuslased ühendasid eremiitluse (elu oma kongis) ja ühiselu (kohtusid missadel, ühissööma aegadel, ühised reeglid)