parandamiseks ning ebasoodsate mõjutuste vältimiseks. Mingil alal (kasvukohas) piirab taimekasvu kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlusi kõige vähem, st mis on kõige lähemal ökoloogilise amplituudi miinimumile. Selle seaduspärasuse kohaselt piirab taimede kasvu eelkõige see taimetoiteelement, mille kontsentratsioon on keskkonnas vajadusega võrreldes väikseim. Sellist seaduspärasust kutsutakse Liebigi reegeliks ehk miinimumreegeliks Seaduspärasuse sõnastas küll oma põllumajandusteemalistes töödes Carl Sprengel (1828), kuid laiema tähelepanu alla tõi selle seaduspärasuse Justus von Liebig. Seega tõde, et nõrgem lüli määrab kogu ahela tugevuse, on kehtiv ka siin. Kui näiteks mullas ei ole piisavalt vett, ei saa taim kasutada mulla kõrget viljakust, st kui puudub kas või üksainus eluvajalik element, on taimekasv häiritud teiste elementide küllusest olenemata.
Hamiltoni reegel? Altruistlik käitumine – see on kasulik teistele, mingil määral kahjulik isendile, kes nii käitub. Altruismi evolutsiooni üks seletus võiks olla sugulasvalik. Sugulasvalik on valik, mis sõltub nii kulukusest isendile kui ka kasust tema lähisugulastele. Altruistlikku käitumist põhjustava mutatsiooni sagedus tõuseb, kui sugulase kasvanud ellujäämisvõimalus on suurem kui altruisti kahanenud ellujäämisvõimalus: Seda kutsutakse ka Hamiltoni reegeliks c – altruisti ellujäämisvõimaluse vähenemine b – altruisti sugulase ellujäämisvõimaluse suurenemine R – suguluskoefitsient, ühtlasi tõenäosus, et sugulane kannab seda altruistlikku mutatsiooni 27. Tooge selgitustega näiteid isekast DNA-st (meiootiline surve, transposoonid). Isekad geenid on geenid, mis moodustavad erandi Mendeli seadustele – heterosügootsed isendid ei tooda võrdsel hulgal kumbagi alleeli kandvaid
vooluga juhtmele. Kuid ka elektrivoolu muutumine tekitab muutuva magnetvälja. 3 Vastupidist nähtust: magnetelektrilist induktsiooni, ei käsitleta eraldi füüsika osana 6 Ning selgub, et muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivool on selline, mis takistab teda tekitava magnetvälja muutumist. Seda seost nimetatakse Lenzi reegeliks. Emil Lenz on TÜ kasvandik Lenzi reegel on looduse üldise omaduse, inertsuse, laiskuse kajastumine. Ikka püütakse vältida muutusi. Seda reeglit saab sõnastada veel lühemalt: induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Näiteks, kui me lähendame magnetpulka poolile, siis selles tekitatakse niisuguse suunaga vool, et magnetpulga poolsesse otsa tekib samanimeline magnetpoolus nagu pulgalgi. See takistab pulga poolile lähenemist
annaabi.ee 
