“Eesti mõistatused” I-II (2001-2002, kogujate register 2012, paralleelide register 2013). Koostajad: A. Hussar, A. Krikmann, R. Saukas, P. Voolaid. A. Krikmanni koostatud andmebaasist “Eesti mõistatused” http://www.folklore.ee/moistatused/ (2012) Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid pole mitte kirjeldused, vaid (otse)küsimused või ülesanded Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid pole mitte kirjeldused, vaid küsimused või ülesanded Piltmõistatused e. reebused – Harjumuspärase suulise rahvaluule asemel on tegemist kirjalikuga. Küsimuspoole moodustab paberile joonistatud (tavaliselt raamitud) minimalistlik pilt koos küsimusega Mis on pildil?. Vastuseks on pildil oleva nähtuse, eseme, tegevuse, olukorra ühe sõna või lausena antud kujundlik kirjeldus. Perifeerset ainest iseloomustavad järgmised erinevused: 1. Enamik perifeeriast on lähiminevikust pärit, autoriloomingu ja/või trükistest 17
Tuuma moodustavad nn. pärismõistatused (vt. määratlust siin ülal). Perifeeriasse kuuluvad keerdküsimused: Millal hakkavad pardid ujuma? Siis kui jalad enam põhja ei ulatu; Mis on suurim häbematus? Kiilakalt kammi küsida; Mis vahe on hapukurkidel ja välistrepil? Kurgid tehakse sisse, välistrepp välja; liitsõnamängud: Milline pea ei mõtle? Kapsapea; Milline silm ei näe? Nõelasilm; Milline kõrv ei kuule? Kruusikõrv; piltmõistatused e. reebused (vt. 6 juuresolevat pilti Piret Voolaidi koostatud andmebaasist, mis illustreerivad tänapäeva Eesti koolilaste hulgas populaarsemaid piltmõistatusi): Kaelkirjak akna taga Kauboi jalgrattal (ülaltvaade) Karu ronib puusse Mehed otsivad laua alt Tädi paneb sukkpükse jalga Mees kitsega (näha on vaid nöör) mängukaarti 1 tähemängud, mis on tihti autorilooming: nt. Fr. R
annaabi.ee 
