2.2 a w b w lw kus, mw proovikeha mass, g; a w b w l w proovikeha mõõtmed, cm; Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule veesisaldusega 12% Valem 4.2.3 abiga. 0 w 012 = w Valem 4.2.3 K 12 kus, K w12 redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelistTabel 4.2.1. Tabel 4.2.1 Redutseerimiskoefitsiendid puidu tiheduse ümberarvutamiseks standardniiskusel 12% 4.3. Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Veesisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu 4.3.1. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 × 20 mm ja pikkusega kiu suunas 30 mm. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja mitte väga suure kiirusega.
tugevus, mõõtmed ja soojajuhtivus.[3] 6 7.KASUTATUD KIRJANDUS 1.Harilik mänd [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd (8.12.2013) 2. Puit. [WWW]. http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Elmar%20Just/Puitmaterjalid.pdf (8.12.2013) 3. EPM 3500 Ehitusmaterjalid. Loengukonspekt II osa. L.M.Raado. 2013/2014 õ/a. 8.LISA Tabel 1. Redutseerimiskoefitsiendid puidu tiheduse ümberarvutamiseks standardniiskusel 12% Niiskussisaldus % Kask, pöök, lehis Teised puiduliigid 5 0,980 0,972 6 0,983 0,977 7 0,986 0,981 8 0,989 0,985
Graafik 2. Puidu tihedus antud niiskusel ning 12 %-lisel niiskussisaldusel. 800 700 600 Tihedus, [kg/m³] 500 400 300 200 100 0 Kuivatatud Õhkkuivad Immutatud Antud niiskusel Niiskusel 12 % 6. LISAD Redutseerimiskoefitsiendid puidu tiheduse ümberarvutamiseks standardniiskusel 12% Veesisalduse % Kask, pöök, lehis Teised puiduliigid 5 0,980 0,972 6 0,983 0,977 7 0,986 0,981 8 0,989 0,985 9 0,992 0,989 10 0,995 0,993
5 õhkkuivad 4,9 4,6 6,50 7,0 6 4,8 4,5 6,70 7 8,5 5,0 70,0 8 immutatud 9,7 5,1 90,0 83,5 9 9,9 5,2 90,5 Tabel 2. Redutseerimiskoefitsiendid puidu tiheduse ümberarvutamiseks standardniiskusel 12% Veesisalduse % Kask, pöök, lehis Teised puiduliigid 5 0,980 0,972 6 0,983 0,977 7 0,986 0,981 8 0,989 0,985 9 0,992 0,989 10 0,995 0,993