a)Metalli isoleerimine väliskeskkonnast. Selleks võib metalli katta laki või värviga. b)Metalli katmine teise metalli kihiga. Levinud on nikeldamine või kroomimine kasutades elektrolüüsi. Kuid kasutatakse ka katmist näiteks tina või tsingiga. Seda küll äiteks vihmaveetorude või katusepleki juures. c)Elektrokeemiline kaitse. Kasutatakse suurte pindade puhul.Kaitstav pind ühendatakse aktiivsemast metallist plaadiga-nn. protektoriga.Siis jaotuvad oksüdeerumis- ja redutdeerumisreaktsioonid erinevate metallide vahel:aktiivsem metall(protektor) oksüdeerub, vabanenud elektronid liiguvad kaitstavale metallile, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon. Kaitse mõjub kuni protektor on täielikult oksüdeerunud. d)Korrosiooniaeglustaja kasutamine. Aeglustajad ehk inhibiitorid tuleb lisada metalli ümbritsevasse keskkonda. 5
korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. c)Värvkatted ja kaitsemäärded. Kõige lihtsam viis on katta esemed mingi tiheda kattega, mis väldiks metallipinna kokkupuute õhu ja niiskusega (värvimine, lakkimine, õlitamine). 2. Elektrokeemiline kaitse. Kasutatakse suurte pindade puhul.Kaitstav pind ühendatakse aktiivsemast metallist plaadiga-nn.protektoriga.Siis jaotuvad oksüdeerumis- ja redutdeerumisreaktsioonid erinevate metallide vahel:aktiivsem metall(protektor) oksüdeerub, vabanenud elektronid liiguvad kaitstavale metallile, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon.Kaitse mõjub kuni protektor on täielikult oksüdeerunud. 3. Inhibiitorite lisamine keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka
annaabi.ee 
