1227.a ehitati väike kabel- kõige vanem kiviehitis Eestis, selle kohale aastal 1240 kirik Valjala. Seda kirikut alustati romaani stiilis ja lõpetati gooti stiilis. Oma viimase torni sai kirik 17. sajandil. 13. ja 14. saj. Ehitati mitu kindlusliku iseloomuga ühelöövilist kirikut: Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha. Kaarna kirikut hakati ehitama 13. sajandil. Kirik oli kehvasti ehitatud ja varises kokku. Kindluslikud kirikud olid paksude seinte, väikeste akendega, võlvidel oli mitu redupaika. Uks suleti riivpalgiga. Kirikus oli trepp, mis algas põrandast mitme meetri kõrguselt. Trepilt sai põgeneda võlvi peal asuvatesse ruumidesse. Lääne-Eesti kirikutel puudusid enamasti tornid. Kõige kuulsam on Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk-Eesti Kesk-Eestis ehitati 3 löövilisi kodakirikuid. Koeru, Ambla, Türi, Pilistvere. Tallinn ja Põhja-Eesti Põhja-Eestis ehitati nii ühe kui ka mitmelöövilisi kirikuid. Keila kirik (ehitati 14. saj, torn ehitati 19.
Algselt märkis see murrangut majandusgeos, kus hüljati arusaam nõudlusest kui universaalsest kategooriast. Mõisteti et kultuur on viis kuidas inimgrupid mingites sotsiaalsete, majanduslikes ja poliitlistes oludes käituvad. Ühiskonna mõistmine kultuurilise kommunikatsiooni kaudu- taju, represtanatsioonid, koodid. Pärast kultuurilist pööret mõisteti maastiku kui näitelava, kus iniemsed esitavad oma olemasolu, kui kohta kus väljendada oma väärtushinnaguid, kust leida redupaika ja kus meelt lahutada. Maastik pole enam reaalsete esmete kogum. Kelle maastikud- maastikus avaldub viis kuidas me iseennast defineerime. Maastiku muutused peegeldavad, kes me kunagi olime või kelleks tahame saada. Iga maastik võib kanda erinevaid sümboolseid tähendusi. Nt tühi väli näib ühele tarbetu, teisele võimaliku elatusmaana. Maastikus osalejad võib jaotada kohalikeks ja võõrasteks. Rahvaste maastikud on suuresti nende enesemääratluse vili
annaabi.ee 
