roosaken. Kiriku põranda alla maeti vaimulikke ja aadlikke. 14. või 15. sajandil ehitati ainulaadne ümara põhiplaaniga ristimiskabel, mille aknale ilmub augusti täiskuuöödel Valge Daami kujutis. Legendi järgi olevat see naisterahvas, kes armastusest toomhärra vastu keelust hoolimata linnusesse tuli ja karistuseks elusalt ristimiskabeli seina müüriti. Põhjapoolse käärkambri juurest viib kitsas trepp kiriku võlvidele. Võlvidepealne täitis hädaohu korral redupaiga ülesandeid. Pilt nr. 2 Haapsalu piiskopplinnus Haapsalu toomkirik oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirik ehk katedraal, kus asus Saare-Lääne piiskopi ametitool ehk troon ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium - toomkapiitel. Liivi sõja ajal (1558-1583) läks Eestimaa luterliku Rootsi riigi valdusse. Siis sai Saare-Lääne piiskopkonna katoliiklikust toomkirikust luterlik kogudusekirik ja toomkirikut hakati nimetama lossikirikuks. 1625
vastikute kollaste joonistustega, mis kirikute fassaade kujutavad. Ma arvan, et selles augus asuvad nüüd nahkhiired koos ämblikkudega ja et seetõttu varitseb siin kärbseid kahekordne hävitussõda.) Iga päev, tund enne päikese loojaminekut, läks ülemdiakon tornitrepist üles ja sulgus siis kambrisse, kus ta mõnikord kogu öö veetis. Kõnesoleval päeval ulatus ta kõrvu käsitrummi ja kastanjettide põrin just sel hetkel, kui ta oma redupaiga madala ukse ette jõudes pistis võtmeauku väikese keerulise võtme, mida ta alati külje peal rippuvas kotikeses kaasas kandis. Hääled tulid kirikuesiselt platsilt. Nagu juba ütlesime, oli kambril üksainus aknaava ja seegi kiriku kupli poole. Claude Frollo tõmbas võtme kähku uuesti eest ja hetk hiljem 241 seisis ta juba torni tipus selles sünges ja vaatlevas asendis, nagu teda noored preilid olid märganud. Ta oli tõsine, liikumatu, süvenenud ainult ühte vaatepilti, ühte mõttesse