Kestus: 48 h Eristatakse 3 etappi: · Paljunemine Ovogoonid jagunevad mitootiliselt, et tõsta rakkude arvu; · Kasvamine On aeglane ja kiire alastaadium. Aeglase kasvu staadiumi läbinud rakke nimetatakse I järku ootsüütideks. · Küpsemine Siin toimub meioos. Enne meioosi minekut on toimunud DNA replikatsioon (46 2-kromatiidilist kromosoomi). I meiootiline jagunemine: ühest I järku ootsüüdist kujuneb välja üks II järku ootsüüt ja üks polaar- e. reduktsioonkeha (holotsüüt); II meiootiline jagunemine: ühest II järku ootsüüdist kujuneb välja üks ootiid (kõrgdiferentseerunud munarakk) ja üks reduktsioonkeha. Samuti jaguneb ka eelmise jagunemise käigus tekkinud reduktsioonkeha. Ovogeneesi käigus tekib üks viljastumisvõimeline munarakk ja 3 reduktsioonkeha. Üldjuhul reduktsioonkehad taandarenevad ja kaovad. NB! teatud partenogeneesi erivormidel osalevad aga viljastumisel: n munarakk + n reduktsioonkeha = 2n organism
) · Oogoonid emasloomade sugurakkude eellasrakud (2n) enne meioosi toimumist. · Ootsüüdid rakk, mis läbib 2 meiootilist jagunemist (oogenees), moodustab munaraku. Primaarne ootsüüt on rakk pärast meioosi 1.jagunemist ja sekund.ootsüüt kas meioosi II jagunemise mingis faasis või pärast meioosi teist jagunemist, aga enne munaraku lõplikku küpsemist. Oogeneesi käigus tekib phest oogoonist (2n) küps munarakk (n) ja 3 polaar- ehk reduktsioonkeha (n). Munaraku erinevus keharakkudest munarakus on haploidne kromosoomistik; on mõõtmetelt suurem; kaetud mitmete kestadega; tsütoplasma-tuuma suhe on erinev (keharakus 1:10, munarakus 1:1000, seemnerakus 1:1); ainevahetus on väheaktiivsem. Munaraku kestad, nende päritolu: · Primaarsed munakestad munaraku poolt tekitatud vitelliinkest e rebukest; imetajatel zona pellucida. · Sekundaarsed munakestad neid toodavad abirakud, nt putukate koorin
annaabi.ee 
