nad peagi teenistuskohustusest Baltisakslased leidsid rahendust Vene haldusaparaadis ja sõjaväeteenistuses Rüütelkondade mõju kasvas: nende käes lid kohalik omavalitsus, kohus ja politsei ning osaliselt kontroll kooli ja kiriku üle Rüütelkondade liikmeskonna piiritlesid aadlimatriklid mis valmisid Liivimaal 1747 a. , Eestimaal 1756 a, Saaremaal 1741 aastal. 18.saj. I poole Eesti- ja Liivimaad iseloomustab õiguslik segadus Venemaaga liitumine tähendas reduktsioonieelse erikorra ja privileegide taastumist ning kehtivate õigussuhete konserveerimist Rootsi aegne halduskord jäi Vene-aegse aluseks Vene võim ei tegelenud 18 saj. I poolel talurahva olukorraga ega kontrollinud Rootsi-aegsete seaduste täpset rakendamist Balti provintside omavalitsuskorraldus ei taganud talupoegadele õiguskaitset Esialgu üritasid talupojad kasutada varasemaid ,seaduslikke teid, päärdudes kaebustega mõisnike peale Peterburi võimude poole
Arvatavalt oli eestlasi siis 150 000 – 170 000 inimest. Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. Üks sõja tagajärgi oli ka Tartu Ülikooli tegevuse lakkamine. Ehkki ülikooli taastamine oli Eestimaa rüütelkonna kapitulatsiooni üks tingimusi, kulus terve sajand, enne kui Aleksander I Tartusse 1802. aastal taas ülikooli rajas. Mis muutused toimusid Eestis Vene aja saabumisega? Venemaaga liitumine tähendas reduktsioonieelse erikorra ja privileegide taastamist ning kehtivate õigussuhete konserveerimist, Rootsi-aegne halduskord jäi Vene-aegse aluseks. Vene võim ei tegelnud 18. sajandi I poolel talurahva olukorraga ega kontrollinud Rootsi-aegsete seaduste täpset rakendamist. Balti provintside omavalitsuskorraldus ei taganud talupoegadele õiguskaitset. Esialgu üritasid talupojad kasutada varasemaid, seaduslikke teid, pöördudes kaebustega mõisnike peale tsaarivõimude poole
annaabi.ee 
